Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kööki tuleb vaadata oma maitse järgi
Ka disainerid soovitavad: alusta oma isiklikest vajadustest ja maitsest, siis tuleb ka kõik muu. Oma maitse see, mis mõnel inimesel viimase käepideme ja detailini juba vaimusilmas selge, teine ei tea sedagi, millisest sisustusstiilist alustada. Kas võtta minimalistlik põhjamaine köök või veidi kit?ihõnguline Ameerika stiilis köök? Kui valik tehtud, järgneb valikuvõimaluste laviin, milles aitab orienteeruda disainer ja mööblisalongi müüja.
ASi Vaikla Disain juhtiv sisearhitekt Katrin Vaikla ütleb, et mööblitellija tüüpiline maitse puudub. ?Tahetakse odavat, minimalistlikku või rikkalikku kööki, kõike on ette tulnud. Ameerikapärasest rikkalikust põhjamaiselt karge ja minimalistlikuni, kuni roostevabade pindadeni välja on mööblitellimusi olnud,? ütleb Vaikla, kes ise ehk pooldab oma töödes veidi minimalistlikumat stiili. Tema sõnul on kõige suuremad vaidlused sisearhitekti ja tellija vahel just paigutusega seotud: kuhu tuleb üks või teine asi ning mis kuhu sobib või mahub. ?Tihti ollakse kinni oma vanades harjumustes,? ütleb Vaikla. ?Raske on loobuda sellest, mis oli vanas köögis.?
Astudes sisse ükskõik millisesse köögisalongi, ütleb müüja peaaegu alati, et näidiste hindu pole mõtet vaadata ? niikuinii tuleb lõplik hind iga pakkumise jaoks eraldi. Kuid siiski maksab näidiste hindu kööki valima hakates veidi piiluda ? sel kombel saab teada iga pakkuja enam-vähem ligilähedase hinnataseme.
Nii näiteks selgus ühte kesklinna köögimööblisalongi sisse astudes, et hinnad on suhteliselt madalad, jäädes alla 30 000 krooni keskmise köögisisustuse eest. Pakkumine ületas seda hinda, kui aga kõik pakkumise read disaineriga koos üle vaadatud said, tuli hind üsna sarnane sellele, mis näidisel pakutud. Tellimus mõistagi polnud näidise järgi standardlahendus, vaid ikka tellija nägemuse disainitud viimistlus.
Salongi ei panda üles kõige odavamat mööblit, kuna seda on võimalik katsuda, pigem ikka üritatakse kasutada esinduslikumaid materjale ja tehnikat, samal ajal peab hind siiski olema selline, et ostjat väga eemale ei peletaks. Seega: kui rahakott käib näidisest üle, tasub alustada pikemat protsessi oma hinnapakkumise teadasaamiseks. Mitmest kohast mööblit valides nõuab see üsna palju aega ja vaeva. Et seda vaeva vähendada, peab valmis olema oma visioon, mida saaks asuda disaineriga koostöös projektiks vormima.
Esialgne pakkumine pole kindlasti mitte lõplik. Disainer ei pruugi veel päris täpselt teada ostja eelistusi ja enamasti pannakse pakkumisse parimad ja tavalisest kallimad komponendid. Kui ostja tahabki nii, siis ta ei solvu. Kes soovib aga oma eelarve piiridesse jääda, siis tuleb tal hakata tegema kompromisse: mida vahetada odavama vastu ja mis tingimata peab samaks jääma.
Köögi sisekujunduse valikul küsib sisekujundaja kõigepealt, kuhu tulevad köögi kolm kõige olulisemat peatuspunkti ? pliit, külmik ja kraanikauss. See maagiline kolmnurk on köögis kõige käidavam, nendevaheline liikumine peab olema mugav ja mitte liiga pikk. Kolm asja paigas, on pisema köögi puhul juba mänguruumi piisavalt vähe, et kõik ülejäänud kapid ja sahtlid sinna vahele suure vaidluseta ära paigutada. Sest valikuvõimalust enam suurt pole. Suure köögiga jätkub uste-sahtlite-riiulite-töötasapindade paigutus tellija ja disaineri nägemuste ühtlustamisega.
Kindlasti tahetakse näha tellija nägemust eskiisi kujul ? selleks peab oma köögis ühel õhtul ette võtma väikese mõõtmistöö. Näiteks võiks kirja panna allesjääva köögitehnika mõõdud, köögi mõõdud ja ühendused elektrile ja veele. Eskiis valmis, saab seda näidata disainerile, kes vaatab, kas paigutus on mugav ja kuidas see reaalses elus võiks välja näha.