Üksikasjalik korteri üleandmisakt välistab hilisemad vaidlused ostja ja müüja vahel

Vara omanik peab täpselt teadma, mis seisukorras tema korter või elamu on. Paljud müüjad mõtlevad, et nende vara ja neil ükspuha ning pärast notariaalse ostu-müügilepingu sõlmimist ei vastuta nemad enam millegi eest. Kuid see on eksiarvamus. Tegelikult kehtib vastutus ka pärast ostu-müügilepingu sõlmimist ning müüja peab tekitatud kahju ostjale korvama. Seda muidugi juhul, kui ostja suudab kahju kohtus tõestada. Üheks tõestamise aluseks on notariaalse lepingu kõrval ka üleandmis-vastuvõtuakt.

Selleks, et vara seisukorraga seotud suurt segadust ära hoida, on soovitatav vormistada tehing kinnisvarabüroo vahendusel. Kinnisvarabüroo tagab reeglina, et objekti vahendamisel koostatakse vastav akt, mis arvestab ka selliseid punkte, mille peale võhik ei tulekski. Üleandmise ja vastuvõtu fikseerimist soovitavad ka notarid.

Lisaks pannakse kirja, millal müüja kohustub tasuma kõik lepinguobjektiga seotud maksed. Selle viimase soovitaks ka alati notariaalsesse ostu-müügilepingusse kirja panna. Samuti oleks vaja välja tuua, et pooled hindavad aktis nimetatud valduse ja vara koosseisu ja seisukorra rahuldavaks, et tasulised kulukohustused kuuluvad täitmisele nimetatud tähtaegadeks ning et pooltel pole vastastikku pretensioone ega edaspidiseid nõudmisi vara koosseisu, seisukorra ega tasuliste kulukohustuste suhtes. Akti lõppu oleks vaja ka kinnitust, et käesolevaga arvatakse valduse üleandmine-vastuvõtmine lõpetatuks ja hilisemaid pretensioone arvesse ei võeta.

Ebameeldivuste vältimiseks peaks ostja muretsema, et kinnisvara antaks üle võimalikult ruttu. Paari kuu pärast ei saa kindel olla, et korteri seisukord on täpselt sama kui ülevaatusel.

Kui tehing venib, tuleb korter enne notariaalse lepingu sõlmimist tingimata uuesti üle vaadata. Seda kindlasti ka uute kortermajade ja sellise kinnisvara puhul, kus korterisse jääb muud vara.

Uue korteri vastuvõtmise puhul tasub kindlasti üle kontrollida, kas korter vastab täpselt lubatule, kas aknad on terved, uksed käivad korralikult ja kas näiteks vannitoas on just need põrandaplaadid, mida ostja soovis.

Kui notariaalne leping on juba sõlmitud ja vara vastuvõtmisel leiab vigu, siis on ostjal õigus vara üldse mitte vastu võtta ja nõuda asja parandamist. Levinum variant on, et aktile kirjutatakse alla, kuid sinna lisatakse müüja kohustused teatud asjad korda teha.