Börsikommentaar: kas kasutada Eesti või välismaist maaklerit?

Selline küsimus tekib tänast börsilugu lugedes. Vaata http://www.aripaev.ee/2767/rt_ly_276701.html?leht_id=2767

Välismaised odavad teenustasud näivad väga atraktiivsed. Sealsed säästumaaklerid pakuvad lisaväärtust ? kuid investor võib avastada, et see on näiteks vaid rootsikeelne. Kui investor seda keelt ei oska, on nii uudiste, aga ka keskkonna kasutamine keeruline. Sel juhul saavad plusspunktid Eesti maaklerfirmad ? suhtlemine käib Eesti keeles ja nii mõnigi maaklerfirma (ka pank) aitab Maksuametile sobivas vormis tuludeklaratsiooni täitmiseks vajaliku infot esitada.

Ülekandetasu EL liikmesriikidele on madal, kui summa on alla 12500 euro (195 583 krooni). Saksamaal nimetatakse neid väikemakseteks või euromakseteks, meil on need eraisikule summa poolest suurmaksed. Vaevalt, et see keegi ülekande teenustasu pärast maakleri vahetamata jätab. Kui selline makse (pankadest on saadaval täpsemad makse vormistamisnõuded) läheb Euroopa Liidu riiki või Norrasse, Islandile ? on näiteks Hansapangas välismakse teenustasu 30 Eesti krooni. Maaklerivahetus tasuks juba ühe tehinguga ära.

Välismaiste säästumaaklerite kasuks räägib see, et tehingud lähevad kiiremini täitmiseks ? üks vahelüli jääb vahelt ära. Tõenäoliselt kuuluvad sealsete maaklerteenuste standardpaketti ka kahjumit piiravad stop-orderid. Eestis see enesestmõistetav pole.

Kuna teenustasude vahe lööb eriti valusasti sageli tehingute tegijaid, on selge, et pangad püüavad kohalike aktiivseid kauplejaid kinni hoida. Hansapank lubas teenustasusid alandada, ju ka teised tulevad initsiatiiviga kaasa.

Kas Hansapanga aktsionär peaks olema mures, et pank teenib väärtpaberitehingute pealt vähem? Kindlasti mitte, tulu väärtpaberitehingutest on Hansapanga kasumiga võrreldes marginaalne. Ma arvan, et väga olulise osa maaklerteenuste tasust jätavad panka välisinvestorid, kes ostavad Balti väärtpabereid, mitte kohalikud askeldajad. Seega ei ole oodatav maaklerteenustasude langus põhjus aktsiat müüa.