Eesti-Vene piirileping ei too veel sula

?Situatsioon on endine,? ütles kaubanduskoja majanduspoliitika ja õigusosakonna juhataja Reet Teder eile koja Venemaa-teemalisel seminaril, andes ülevaadet fütosanitaarkontrollile alluva kauba ekspordikeelu hetkeseisust.

Blokaad, mis on Ecuadorist läbi Hollandi Eestisse saabunud lõikelilledes leitud kahjuri pärast seisanud kogu Eesti ja Eestit läbiva taimse kauba ekspordi Venemaale, on jõus, ehkki ?fassaadi taga on arenguid,? ütles Teder.

Blokaadile on Eesti kõrval hakanud lahendusi otsima ELi kaalukamad liikmesriigid eesotsas Saksamaaga (lauskeelu all on ka Saksa, Hollandi ja Taani taimse kauba eksport). Teisalt on Vene ametiisikute suhtumine Eestisse mitteametlikul tasandil paranenud, ütles Teder. Sel nädalal saatis Eesti taimetoodangu inspektsioon Vene inspektoritele kutse tulla Eestisse olukorraga tutvuma. See võib aidata blokaadi murda.

Loomse toodangu ekspordi osas pole ikka veel teadet novembrikuise Vene inspektorite kontrollreidi tulemustest Eesti toidutööstuses. Eesti Moskva saatkonna 1. sekretär Ivo Parmas arvab, et kui Venemaa võtab ELi bürokraatiale samaga vastata ? kolmele Vene ettevõttele ELi ekspordiloa andmine võttis üle poole aasta ? tuleb vastus ehk alles suvel.

Lihtsamaks ei lähe ka Vene äripartneritele viisade saamine. ?Vähem kui nädalaga ei suuda saatkond viisat anda,? ütles Eesti suursaadik Vene Föderatsioonis Karin Jaani. Ja seda vaid tingimusel, et esitatud on kõik nõutud andmed ELi astumisega veel paari lehekülje võrra pikemaks ja detailsemaks läinud uues viisa-ankeedis. Kiirviisade väljastamine Venemaale sõiduks on 1. mai järel üldse lõppenud, sest seda mõistet EL ei tunne ja Venemaa vastab samaga.

Olulisematest majanduslepingutest seisab topeltmaksustamise vältimise kokkulepe, mis allkirjastati 2002. aastal ning mille Eesti on ratifitseerinud, seni veel Venemaa Riigiduumas. Ettevõtjale tähendab see, et näiteks Venemaal osutatud teenuse pealt peetakse kinni 24 protsenti Venemaa tulumaksu sõltumata kantud kuludest.

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles eile, et ei näe märke, et asjad lähiajal muutuksid. Leping on taas kõne all tuleval kuul, kui Eestit külastab Vene Riigiduuma väliskomisjoni delegatsioon. Eesti-Vene võimalikku piirileppe sõlmimist kommenteerides ütles Mihkelson, et majandusele ei oma see selles mõttes mõjujõudu, sest tollipiir juba toimib. Küll aga on sel kahe riigi suhete jaoks psühholoogiline tähtsus.

Teise olulise lepingu, investeeringute kaitse lepingu sõlmimine läheb ELi uue põhiseadusliku leppe järgi ELi pädevusse ning seisab leppe ratifitseerimise taga.

Maikuus toimuval Venemaa ja ELi tippkohtumisel tahab eesistujamaa Luksemburg allkirjastada Venemaa ja ELi suhteid korrastava raamleppe, mille üks valdkond reguleerib majandust. Selles valdkonnas üksi on lahendamata probleeme veel 15 lehekülge, sealhulgas fütosanitaaria küsimused.