Võimuliidu moodustatud sadama nõukogu kannab kahe partei poliitilisi jõujooni. Avalikkuse püüne peal veavad vägikaigast Reformierakond ja Res Publica. Sellest tulenevalt on sadamal kaks nägu ja nad vaatavad vastupidises suunas nagu antiikmütoloogiast teada oleval kahepalgelisel Janusel.
Eks Res Publica üritas sadamas uut poliitikat juurutada. Uue poliitilise jõu edukuse näitaja on kindlasti majanduse juhtimise suutlikkus. Ebaõnnestumiste kõrval oleks see erakonnale raskete aegade üleelamisel kõva sõna. Kui alguses sumbus uus majanduspoliitika imelikesse otsustesse, siis hiljem hääbub ta ostsustamatusesse.
Äriettevõtte edukust näitab eelkõige kasumi suurenemine. Lihtsaim võimalus näidata hüppelist kasumi kasvu on loobuda liigsest ja kulusid optimeerida. Pärast uue juhatusse ametisse määramist võetigi sadama haldushoone seintelt maha kunstiteosed, vähesed ametiautod pandi parklasse kuudeks seisma.
Veel olulisem olnuks oma teenuste ümberhindamine. Sadama nõukogu otsustas tõsta sadamatasusid. Sadamaoperaatorite kontaktid ministriga viisid riigi ja eraettevõtluse üksteisemõistmisele: majandusminister keelas sadamatasude tõstmise. Midagi ei saa vastu kahtlusele, et omaniku (riigi) esindaja ei pea silmas äriettevõtte ja riigi huve, vaid äärmisel juhul ehk enda partei omasid. Ei saa heaks kiita Res Publica pakutud järsku hinnamuutust, kompromissi oleks leidnud muul moel.
Kui Res Publica püüab ikka veel rinnaga läbi murda, siis Reformil on oma eesmärkide saavutamiseks mitmekesisemad trikid. Näiteks kinnisvaraärimees Märt Vooglaid. Tema tegutsemine on sadamale veel ohtlikum kui ministri diilitamine operaatoritega.
Sadamateenust pakkuma loodud äriettevõte hakkab kaugenema põhiülesandest. Uusi operaatoreid pole tulemas. Seniste vahel puudub konkurents. Silmaga nähtavat arendustege-vust ei üritatagi teha. Miks? Sest mängu on astunud kinnisvarahaid. Vanasadama ja sellega piirnevad Manutendi maad loovad võimaluse panna püsti Eesti suurim kinnisvaraprojekt. Aga selles äris liiguvad juba mitmed miljardid.
Seotud lood
Miks väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted peaksid panustama rohkem innovatsiooni ja kuidas pank saab siin olla neile abiks, räägitakse värskes Äripäeva raadio saates.