Lisaks näeb seadus ette, et mõned inimesed loetakse kindlustatuga võrdseks, st nad saavad ravikindlustuse hoolimata sellest, kas nende nimele peaks sotsiaalmaksu laekuma või ei.
Kunagi ammu, nii umbes sajandivahetuse paiku, oli meie ravikindlustuse seaduses tõesti kirjas, et kindlustatuga võrdsustatakse ka tema poolt ülalpeetav abikaasa. Kui me aga räägime sellest, kuidas nüüd lood on ja mis võiks tulevikus juhtuda, tuleks ikka lähtuda hetkel kehtivast seadusest.
Ajapikku on Eesti Vabariigis ravikindlustuse solidaarsust koomale tõmmatud, kuigi vanad mälestused on, nagu näha, visad kustuma ka noorte inimeste peast. Aastal 2005 on nii, et palgatöötajast või FIEst kindlustatu kõrvalt saavad ravikindlustust ainult sellised ülalpeetavad abikaasad, kellel on vanaduspensionieani jäänud kuni viis aastat. Ärge ainult öelge, et see inimeste grupike ongi meie ravikindlustussüsteemi kõigi hädade põhjus. Nooremad ülalpeetavad enam ravikindlustust niisama ei saa.
Noored, kuni 19aastaseks saamiseni, riiklikku pensioni saavad inimesed ja rasedad loetakse kindlustatuga võrdsustatuks, aga mitte sellepärast, et keegi neid ülal peab, vaid sellepärast, et nad on, kes nad on.