Millega juht saaks ettevõtte tulemust tõsta?

Juht ja töötaja peaksid koos lahti mõtestama töö tähenduse. Tööle suurema ja olulisema mõtte leidmine annab energiat ning omakorda kasvatab tulemuslikkust.

Näiteks on parkimise korraldaja jaoks mõtlemises suur vahe, kas olla Vabaduse platsil trahvide tegija või Eesti suurima ja olulisima väljaku heakorra tagaja. Tähendust tuleb otsida töö tulemusest, mitte tööst enesest.

Tulemuslikkus on ühiskonna küpsuse küsimus. Öeldakse ju, et esimene põlvkond teenib, teine kulutab ja kolmas õpib kunstiajalugu... Mammonakesksuse aeg tuleb üle elada. Kui teatud jõukuse tase on saavutatud, lähevad hinda ka teised väärtused.

Töö tulemuslikkus on eri maades saavutatud erinevalt. Ameerika Ühendriikides lihtsalt tehaksegi teistega võrreldes rohkem tööd. Soomes töötatakse nutikalt. Hollandis ollakse suurepärase läbirääkimisvõimega. Tulevikku silmas pidades võib vaadata ka Hiinat ja Indiat. Oluline osa tulemuslikkusest saab alguse haridussüsteemist.

Oleme viimase paari aasta jooksul töötajad värvanud ühest teatud kõrgkoolist, kuna seal õpivad suurema saavutusvajadusega ja parema spetsialiseerumisega inimesed kui teistes kõrgkoolides.

Miks mitte töötada rütmis: sead endale eesmärgi ? saavutad tulemuse ? annad endale pausi, sh analüüsid kogemust, õpid juurde ? sead uue eesmärgi ? saavutad ? taas pead pausi jne. See, kui õppimisvõimeline ma olen ja kuidas ma teisi inimesi mõistan, on omavahel seotud.

Haritud inimene on avatum teiste inimeste mõistmise ja õpivõimaluste kasutamise suhtes. Ta võtab vastutuse enesearengu eest ega oota, et keegi teadmisi ?kulbiga pähe paneb?.

Tulemuslikkuse parandamiseks on oluline, et tööandjad lööksid aktiivselt kaasa praktilise sisuga õppekavade väljatöötamises. Ei pruugi saada kohe kiiret tulemust, kuid kindlasti on sellisel juhul tagatud vajalike oskuste ja teadmistega tööjõu potentsiaal.

Kui skandinaavlaste ja eestlaste eluga rahulolu määra võrrelda, on esimesed oma eluga väga rahul ja teised mitte. Eestlase jaoks on elamine ise juba raske töö ja pidev muretsemine.

Oluline on ka tahe ja võime ennast muuta, näiteks Soomes on viimase kümnendi jooksul tehtud läbi väga suur areng suhtlemisoskuses.

Kidakeelsetest ja endassesulgunud soomlastest on saanud keeli valdavad ja avatud maailmakodanikud.

Kõik inimesed soovivad saavutada oma unistusi. Probleem on selles, et unistus ehk eesmärk jääb liiga üldiseks ja ebamääraseks.

Puudub võime endale eesmärki visualiseerida. Selline võime annaks täiesti uue energiataseme, mis võimaldab eesmärke saavutada. Juht peab aitama inimestel oma eesmärke saavutada.

Juhi roll on julgustada inimesi oma elu peale mõtlema ja isiklikke eesmärke seadma, see muudab inimesi iseseisvamaks. Iseseisvus eesmärkide saavutamisel kasvatab tulemuslikkust.

Töö tulemuse mõõtmist segab asjaolu, et eestlased on loomult rahulolematud. Väga raske on eesmärke saavutada, kui neid lükatakse kogu aeg edasi, sest pidev areng peab toimuma.

Samas ununeb fakt, et arenguks on vaja ka tagasi vaadata ning kogemustest õppida. Oluline on ka see, kuidas eesmärki ja tulemust tõlgendatakse.

Mõnede jaoks on see raha, teiste jaoks vaimne areng, kolmandatele tulemuse saavutamine saavutamise pärast jne.

Tulemuslikkust saab kasvatada, propageerides elus tasakaalu. Tihti ei saa inimene ise aru, millal on õige aeg end laadida. Juht ja/või kolleegid peavad teda aitama. Inimene ei saa kaua ja pidevalt olla tulemuslik.