Millega juht saaks ettevõtte tulemust tõsta?

Töö tulemuslikkus on eri maades saavutatud erinevalt. Ameerika Ühendriikides lihtsalt tehaksegi teistega võrreldes rohkem tööd. Soomes töötatakse nutikalt. Hollandis ollakse suurepärase läbirääkimisvõimega. Tulevikku silmas pidades võib vaadata ka Hiinat ja Indiat. Oluline osa tulemuslikkusest saab alguse haridussüsteemist.

Oleme viimase paari aasta jooksul töötajad värvanud ühest teatud kõrgkoolist, kuna seal õpivad suurema saavutusvajadusega ja parema spetsialiseerumisega inimesed kui teistes kõrgkoolides.

Miks mitte töötada rütmis: sead endale eesmärgi ? saavutad tulemuse ? annad endale pausi, sh analüüsid kogemust, õpid juurde ? sead uue eesmärgi ? saavutad ? taas pead pausi jne. See, kui õppimisvõimeline ma olen ja kuidas ma teisi inimesi mõistan, on omavahel seotud.

Haritud inimene on avatum teiste inimeste mõistmise ja õpivõimaluste kasutamise suhtes. Ta võtab vastutuse enesearengu eest ega oota, et keegi teadmisi ?kulbiga pähe paneb?.

Tulemuslikkuse parandamiseks on oluline, et tööandjad lööksid aktiivselt kaasa praktilise sisuga õppekavade väljatöötamises. Ei pruugi saada kohe kiiret tulemust, kuid kindlasti on sellisel juhul tagatud vajalike oskuste ja teadmistega tööjõu potentsiaal.

Kui skandinaavlaste ja eestlaste eluga rahulolu määra võrrelda, on esimesed oma eluga väga rahul ja teised mitte. Eestlase jaoks on elamine ise juba raske töö ja pidev muretsemine.

Oluline on ka tahe ja võime ennast muuta, näiteks Soomes on viimase kümnendi jooksul tehtud läbi väga suur areng suhtlemisoskuses.

Kidakeelsetest ja endassesulgunud soomlastest on saanud keeli valdavad ja avatud maailmakodanikud.