• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,08%39 732,63
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,11
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,08%39 732,63
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,11
  • 17.03.05, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Põllumeeste lüpsilehm tuleb müüa, mitte kinkida

Eesti maksumaksjail oleks õigus saada poest kodumaist rapsiõli Olivia selle aasta lõpuni tasuta ? nad on maksnud rapsitehasesse Werol üle 200 miljoni krooni. Ja tagasi on saanud ligi 130miljonilise kahjumi.
Rahvaliidu liikmest põllumajandusminister Ester Tuiksoo tahab riigile kuuluvaist ettevõtteist suurima kahjumi­tootja Weroli müüa, täpsemalt kinkida siinseile rapsikasvatajaile. Äripäev on Weroli müügi poolt, kuid kingitust ei tohi teha ? müüa tuleb parima äriplaaniga parima pakkumise tegijale.
Äripäeva tänasele artiklile tuginedes tundub reaalne oht, et Weroli ostuks üritatakse kasutada taas riigi raha, mis tuleb Maaelu Edendamise Sihtasutusest (MES). MESi viimane ette­aste meedias oli paar nädalat tagasi, kui riigikontroll hurjutas poliitikute juhitavat fondi lohakuse ja raha raiskamise pärast. Kui nüüd rapsikasvatajad saavad MESist riigi raha, nagu nad on ka Toompeal mitu korda palumas käinud, maksavad inimesed veelkord kümnete miljonitega kinni rapsikasvatajate äriplaani. Werol on tüüpiline näide poliitilisest ette­võtlusest ja selle kulukusest. Ettevõte oli algusest peale määratud suurde kahjumisse, siiski otsustas riiklik Hüvitusfond sinna raha paigutada. Põhjus on ka selge ? ohus olid poliitikute valijad Jõgevamaalt. See maakond on olnud traditsiooniliselt Rahvaliidu ja selle esimehe, endise Jõgeva Tootjate Liidu liikme Villu Reiljani kants. Rahvaliit on kõigil valimistel korjanud Jõgevamaalt pea pooled oma häältest.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Nii ongi läbi aastate riik Rahvaliidu algatusel tegelnud rapsitootmise varjatud doteerimisega, mis ei kajastu sellisena ühelgi eelarvereal. Kui riik soovib toetada rapsikasvatajaid, siis on efektiivseim viis see raha otse tootjatele anda. Iseasi, kas rapsikasvatust peab üldse riiklikult toetama.
Tuiksoo on võtnud Weroli nüüd südameasjaks. Esimese sammuna vallandas ta eelmise aasta lõpul ? tõsi, kummalisel kombel koos kopsaka lahkumishüvitisega ? Weroli juhi Erki Aaviku, kes soovis liita Weroli Soome firmaga Mildola unustamata ka end osanikuks tegemast. Riik oleks jäänud vähemusosanikuks. Ministril oli põhjust kahtlustada Aavikut ka rängas juhtimisveas, mis tõi firmale miljoneid kroone kahju. Ehkki Aaviku tegevus on kahtpidi hinnatav ? tahtis ta ju viia Weroli tegevuse puht ärilistele alustele, välja poliitilisest tõmbetuulest ja maksumaksja raha­kotist ? oli tema vallandamine omaniku poolt õigustatud.
Kahjuks ei jätkunud ministril meelekindlust edasisteks sammudeks riigi huvide kaitsel. Ta asus taas tegema põllumeestele poliitikast lähtuvaid soodustusi teiste maksumaksjate arvel. Veebruaris langetas Werol põllumeestele müüdava õlikoogi hinda. Otsuse poliitilisest tagamaast räägib asjaolu, et rapsiseemne hind maailmaturul hakkas just veebruaris tõusma. Nüüd räägib minister ettevõtte minekust rapsikasvatajate kätte.
Werolit juhtinud Raul Kastan nägi tehase tegevust analüüsinud magistritöös kahte perspektiivi: ettevõte teeb jätkuvalt kahjumit ja sööb maksumaksja raha või liitub mõne jaeturgu omava ettevõttega. Rapsikasvatajatele Weroli ärakinkimine ei lahendaks probleemi, kuna peagi küsiksid nad Rahvaliidu vahendusel taas riigilt toetusraha.
Autor: ÄP

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 2 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele