• OMX Baltic0,18%270,33
  • OMX Riga0,49%872,14
  • OMX Tallinn−0,03%1 709,94
  • OMX Vilnius0,22%1 057,84
  • S&P 500−0,54%6 051,25
  • DOW 30−0,53%43 914,12
  • Nasdaq −0,66%19 902,84
  • FTSE 1000,12%8 311,76
  • Nikkei 225−1,02%39 442,79
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%109,87
  • OMX Baltic0,18%270,33
  • OMX Riga0,49%872,14
  • OMX Tallinn−0,03%1 709,94
  • OMX Vilnius0,22%1 057,84
  • S&P 500−0,54%6 051,25
  • DOW 30−0,53%43 914,12
  • Nasdaq −0,66%19 902,84
  • FTSE 1000,12%8 311,76
  • Nikkei 225−1,02%39 442,79
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%109,87
  • 28.03.05, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kaubanduses napib head tööjõudu

Igapäevane praktika näitab, et müüjad ei oska välja tuua eri hinnaklassi kuuluvate toodete erinevust, ei tea, missuguseid tarbija nõudeid-ootusi toode rahuldab. Kuna müüjad kipuvad vastustega kimpu jääma, siis on neil kombeks peletada ostjaid eemale niisuguste lausetega: ?Mina neid ei tarvita, pole uurinud?, ?Ostke ära, eks te kodus vaata?.
?Heade töötajate leidmise aeg hakkab otsa saama, tuleb leppida kehvematega,? nentis Sääse keskuse juhataja Liivi Reilson.
Kuna Sääse keskuse sortiment ei ole lai, koolitavad nad müüjaid oma jõududega. Tööle võtmisel jälgitakse eesti keele oskust ja umbkeelseid tööle ei võeta, samas on Reilsonil kahtlus, et osale on vist küll eesti keele valdamise tunnistus kommikarbi eest kätte antud.
Kristiine keskuse Klementi kaupluse juhataja Vaike Adler tõdes, et vanemad müüjad tunnevad kaupa paremini. Nad on rohkem tööle pühendunud, nooremad arvavad, et kui nad tööle ja pingele vastu ei pea, küll leiavad uue töökoha, rääkis Adler.
Klementi poe müüjate seas on ka vene rahvusest töötajaid, tööle võtmisel uurib Adler ise nende keeleoskust: müüja peab oskama toote pikkuse, suuruse ja pesemise kohta ostjale vastust anda. Müüjatel on kasutada abitelefon juhuks, kui nad peaksid kliendiga hätta jääma. Abitelefon töötab kuni viieni pärastlõunal, pärast seda saab pöörduda juhataja poole, selgitab Adler.
Kaks korda aastas, enne uut hooaega, toimub Klementi poes koolitus, mis on kõikidele töötajatele kohustuslik. Koolitusel õpitakse, mis materjalist tooted on, kuidas nad kokku sobivad ja kuidas neid hooldada.
?Probleem on pigem selles, et klient on kiuslik ja ei kuula müüja soovitusi,? sõnas Adler. ?Vale infot me ei anna, keegi midagi pähe ei määri, sest see tuleks omale tagasi.?
Stockmanni personalijuht Külliki Koppel ütles, et nende müüjad tunnevad kaupa hästi, kliente püütakse igakülgselt aidata ostusoovide väljaselgitamisel ja sobivaima valiku tegemisel.
Kõik müüjad on võimelised eesti keeles vabalt suhtlema. See on saavutatud väga hea personali­valiku ja koolituse tulemusena, kinnitas Koppel.
?Viimasel ajal võib müüjate värbamisel märgata küll tendentsi, et kandideerijate hulgas on suurenenud vene emakeelega inimeste protsent, kelle seast omakorda on paljudel eesti keel väga nõrk,? möönis Koppel. Töölesoovijate vähesuse üle nemad kurta ei saa, kuna Stockmann on vana kaubamärk ning kõrgelt hinnatud tööandja.
Tallinna Kaubamaja personali- ja teenindusdirektor Janika Kuusik mainis, et ka neil esineb vahel eksimusi ja on kliente, kes lahkuvad teeninduses pettununa, kuid talle ei meenu juhust, kus klient ei olnud rahul teenindaja kompetentsusega.
Kaubamaja-siseselt koolitavad teenindajaskonda ostujuhid, kes kaubad majja sisse ostavad. Lisaks on kaasatud toote- ja materjalitundmise eksperte, seda ka seadusandluse poolelt.
Peale erialase koolituste tagab töökohal ametialase väljaõppe mentor, kes jälgib ka töötaja arengut katseaja jooksul ning pärast seda, rääkis Kuusik.
Koolitus- ja arendusfirma Self II koolitusjuht Endel Hango ütleb oma kogemuste põhjal, et klienditeeninduse tase on Eestis väga ebaühtlane ja see kehtib nii avaliku kui ka erasektori kohta.
Hango hinnangul on Eestis ühed parima teenindusega kohad Tallinna ja Tartu Kaubamaja, sest nemad on klassikalisest kaubatundmisest sammu edasi astunud ning tegelevad ka müüjate suhtlemisoskuste ning teenindamise hoiakutega.
Paar aastat tagasi algas müüjate liikumine suurtesse kaubanduskeskustesse. Nende asemele tulid väiksematesse poodidesse vanemaealised müüjad.
Probleem on müüjate koolituses. Suured keskused koolitavad ise oma töötajaid. Valmis müüjaid, kes on saanud erialase ettevalmistuse, ei tule peale.
Samas on ka tööandjaid, kes maksavadki inimestele miinimumpalka, ei tähtsusta nendeoskusi, viskavad nad varsti tänavale ja võtavad uued.
Kindlasti on palk ka üks põhjus, miks müüjate tase on selline. Teine põhjus on töötingimused, mis koondab paremad müüjad suurematesse keskustesse.
Kui võrdlen teeninduse taset nõukogude ajaga, siis võib teenindusega rahul olla, kui aga mõne lääneriigiga, siis mitte.
Lääne-Euroopa kaubamajades ja suurtes kauplustes on nii, et sinuga võetakse kontakti, sind teretatakse, aga Eesti inimesele on vastumeelne, kui võetakse kontakti ja teretatakse, osale tundub see ahistamisena.
Meie suurtes kauplustes ?tere päevast? ei öelda, seda tehakse ainult väiksemates kauplustes, butiikides ja firmapoodides. Kui kontakt on loodud, siis Lääne-Euroopa riikide suurtes poodides on müüjad väga abivalmis. Kui tahad näiteks ülikonda osta, siis müüjad tulevad ja küsivad ?Mis suurust vaja on?? ja aitavad otsida. Meil aga müüjad otsida ei aita, tuleb endal leida, ja numbrisüsteem ei ole ka ühtne ning arusaadav.
Need, kes Lääne-Euroopas on käinud, on kogenud, et igasse inimesse suhtutakse nii, nagu ta oleks potentsiaalne ostja. Kui käisin Kanadas, tuli müüja kohe kaupa pakkuma, lähenes personaalselt ja oli abivalmis. Ta küsis, millist hinnataset võib pakkuda, kas kallimat või odavamat, tundsin, et müüja on minu päralt.
Autor: Tiina Kilkson

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 09.12.24, 08:00
Wallester ühendab jõud MTÜ-ga Naerata Ometi, et toetada abivajavaid Eesti peresid
Eestis seisavad tuhanded lapsed ja pered silmitsi väljakutsetega, mida on raske ette kujutada. Üks väike heategu võib nende elus palju muuta. Sel aastal astus Wallester – innovaatiline finantstehnoloogia ettevõtte, mida tunnustati hiljuti Eesti edukaima idufirmana – olulise sammu ja asus partneriks MTÜ-le Naerata Ometi. Selle organisatsiooni eesmärk on tagada, et keegi ei peaks eluraskustega üksi silmitsi seisma.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele