Naer on lihtne ja tasuta lõõgastumisviis

Mitu minutit sa eilsel tööpäeval naersid? Kui palju sa eile kogu päe­va jooksul naersid?

Tööpäev pakub meile palju võimalusi end halvasti tunda ja sageli näib igati põhjendatud olla morn, pinges ja küüniline. Arvutiviirus hävitab tähtsad dokumendid. Kolleeg annab sinu närvi ajamiseks oma ?parima?. Töö kuhjub, kuid aega ei teki juurde.

Õhtul peame end sellest jamast lõõgastama kallis jõusaalis või restoranis. Aga väga harva kasutame teadlikult tasuta ja alati käepärase stressimaandajana naeru.

Me eelistaks kindlasti töötada nauditavas õhkkonnas mõnusate kolleegide keskel. Naer aitab tööst rohkem rõõmu tunda. Naermine muudab meid enesekindlamaks ja ennastjaatavamaks. Koos naermine aitab kõigil end hästi tunda ja liidab meeskonda.

Huumori üheks tähelepanuväärseks omaduseks on, et see aitab hoida igapäevamuresid õiges perspektiivis. Meie probleemid pole enamasti väärt suurt hingelist lõivu. Humoorika külje leidmine aitab hoida distantsi ega lase tujul langeda. Paranenud meeleolu motiveerib midagi ette võtma ja lahendusi leidma.

Kontroll kipub kaduma tööde kuhjumise tõttu. Kui leiame midagi, mille üle probleemide keskel naerda, saame suurema kontrolli asjade käigu üle. Laskmata olukorral tekitada endas viha või masendust, säilitame positiivsust, mis lubab meil asju efektiivselt lahendada.

Lancaster University Management Schooli strateegiaprofessor David L. Collinson peab huumorit heaks tööviljakuse parandamise viisiks.

Samas ei saa lõbusust peale suruda. Kunstlikud lõbusad päevad (lemmikloomapäev, T-särkide päev, meeleolumärgid) võivad lõppeda läbikukkumisega.

Siin on tihti määrav juhi eeskuju. Kas juht toetab heatahtlikult lõbusat suhtumist või eeldab kõigilt surmtõsist ja rõhutatult asjalikku olekut.

Inimestevahelistes suhetes kehtib imiteerimise printsiip. Meeskond õpib juhi reageerimisest ja käitub vastavalt.

Minu arvates 1. aprilli tähistamine näitab organisatsiooni tervislikku seisundit. Kui tehakse üksteisele heatahtlikke ?tüngi?, siis on inimeste suhted korras.

Minule on tehtud läbi aegade erinevaid nalju. Näiteks on jäetud lauale telefoninumber kirjaga ?Palun helista hr Karule?. Kui helistasin, siis selgus, et tegu oli Tallinna Loomaaiaga.

Kõige meeldejäänum on juhtum, kui kolleegid ?ärandasid? firma parklast minu auto. Olin muidugi närvis ja palusin sekretäril kutsuda politsei. Sekretär teatas seepeale, et mul paluti minna ise kohale avaldust vormistama.

Kui astusin politseimaja hoovile, nägin peaukse ees oma autot. Läksin sisse uurima ja loomulikult ei saanud keegi aru, mis mul viga on. Tulin vargsi tulema ja kontoris muidugi kõik hirnusid naerda.

Veel on meeles aprillinali ühele kolleegile. Hommikuks oli ära viidud kogu inimese töökoht. Isegi tolm oli põrandalt pühitud. Ei lauda, tooli, arvutit. Kõik istusid kivistunud nägudega, kui inimene sisse astus. Lõpuks keegi muidugi pahvatas esimesena naerma.

Mulle on meelde jäänud paar nalja meediaga.

Leiburi koostööleping Balti Sepikuga jõustus mitme aasta eest juhuslikult 1. aprillil. Selle kohta ilmus uudis, et Leibur ja Balti Sepik panevad leivad ühte kappi.

Sain kohe teistest pagaritööstustest hulgaliselt telefonikõnesid, et olete ikka hea nalja välja mõelnud. Minu selgitusi, et asjal on tõsi taga, ei uskunud keegi. Leiburi koostöö Balti Sepikuga kestis aga vaatamata sellele mitu aastat.

Teine lugu on analoogne. Aasta 2000 kevadel ostis Leibur Tartus Cerese pagaritööstuse. Leping jõustus juhuslikult jälle 1. aprillil. Sell pressiteate põhjustas taas koomikat.

Ajakirjanikud küsisid ebalevalt, kas see on nüüd nali või tõsi. Minu vastusest, et võtke, kuidas ise soovite, läksid nad veel enam kimbatusse. Alles mõni nädal hiljem helistas üks ajakirjanik ja küsis jahmunult, et kas see polnudki siis nali.

Meil pole kombeks töötajatega vastastikku aprillinalja teha.

Aga kõige suurema aprillinalja on mulle visanud Riigikogu koostöös rahandusministeeriumi ja MATA-ga, muutes vildakalt, ilma hoiatamata ja ilma üleminekuperioodita 01.04.2003 kehtima hakanud käibemaksuseadust. Selle aprillinalja tagajärgi söön juba teist aastat!

Autor: Ave Eero