Juhi maine kantakse üle ettevõttele

Kui Bill Gates on oma isiksusega loonud firmale maine, siis McDonald?sit tuntakse eelkõige kaubamärgi järgi. Kumb variant tagab edu ja kas juht peaks olema firma maskott?

Mõned aastad tagasi uurisin Hansapanga ja Indrek Neivelti avalikku mainet ja need olid väga positiivsed ning tugevalt seotud. Aja jooksul see tendents süvenes.

Indrek Neivelti positiivne imago suurendas Hansapanga usaldusväärsust. Et need kaks imagot omavahel seoses olid, näitas Neiveltile suunatud meediarünne. Negatiivsemalt tajuti nii panka kui ka juhti. Kuid varasema positiivse kuvandi haloefekt osutus tugevamaks ja nii panka kui ka juhti tajuti peagi taas kui rahvuskangelast.

Ilmselt ei ole Hansapanga ja Neivelti imago kunagi nii positiivne olnud kui näilise selja sirguajamise järel, mil rootslastel ei õnnestunud esimese hooga aktsiaid osta. Imago analüüsi järgi oleks võinud arvata, et Kalevipoeg on koju jõudnud.

Inimesed aga armastavad lihtsaid seoseid. Pank on keeruline mehhanism, liiati on turul konkurents. Kodu tagatisel pakutavat tarbimislaenu võetakse sageli pangast, kelle juht on ausa ettevõtja võrdkuju.

Analüüsides Falck Lõuna-Eesti sisemist imagot ja tööga rahulolu, selgus, et tööga rahulolu ja firma positiivne imago on kõige enam sõltuvuses otsesest ülemusest ja firma juhist. Samas valiks tööd otsides üheksa inimest kümnest taas Falck Lõuna-Eesti.

Analüüsid näitavad töötajate suurt ootust võrdse kohtlemise järele. See näide on küll poliitikast, kuid päris kindlasti võib väita, et Res Publica populaarsus haihtus sedamööda, mida üleolevamana erakonda tajuti. Kindlasti on erakonnal võimalusi populaarsust taastada.

Eesti juhtide mainet analüüsides julgen öelda: mis on lubatud härjale, pole lubatud jumalale. Ma ei eksinud selle ladina väljendiga, sest tänapäeval tuleb see mõttetera ümber sõnastada.

Mida kõrgemal oled, seda rohkem kannad vastutust selle eest, mismoodi tajub avalikkus sinu firmat.

Kuigi Hansapanga aktsiate esimene ostupakkumine rootslastel ebaõnnestus, oli tegelikult juhtkonna aktsiate mittemüümise põhjuseks lihtsalt liiga madal hind, mitte soov mainet parandada.

Miks ma peaksin oma vara müüma odavamalt, kui on selle turuväärtus? Rahvustundele ma küll sel hetkel ei mõelnud.

Allkirjastatud dokumentide keelekasutus. Kas tekst austab sõnumi saajat? Kas sõnum lähtub kirja saaja vajadustest? Või on kirjas, et seoses 65. sünnipäevaga teatame, et lõpetame töölepingu?

Hommikune tervitus. Kas juht märkab küsida, kuidas teistel on päev alanud, ja kas ta maldab ka vastust ära oodata?

Koduleht. Koduleht on visiitkaart, kus pole sõnumi avalikustamise teel ees ?paha? ajakirjanikku ega toimetajat. Kui paljude ettevõtete juhid on firma kodulehel endast pisutki kõnelnud ja kui paljud annavad oma meiliaadressi? See ei tähenda, et tippjuht peaks ise sekretäri tööd tegema. Kuid kontaktisoov säilib, kui kodulehel on juhi meiliaadress näiteks [email protected] ja mitte [email protected]. Kui sõnumi saatja lähetab oma teate info-aadressil, ei saa ta kirja kohalejõudmises mitte raasugi rohkem kindel olla kui pudelipostiga teadet saates. Niimoodi ei teki firma vastu ka usaldust.

Avatus. Eesti kõige parema mainega ettevõtja on Ühiskondliku Leppe nõukogu esimees Aadu Luukas. Inimesed tajuvad, et vaja on demokraatlikku protsessi, kus kõigil oleks võimalik oma valdkonna probleeme arutada tihedas koostöös valitsusega. Tegelikult lahendavad ikka ministeeriumid oma valdkonna probleemid. Teine hinnatud ettevõtja Toomas Luman on Eesti Kaubandus-Tööstuskojast kujundanud ettevõtluse ja ühiskonna vahelise dialoogi hoidja.

Inimlikkus. Taas töötajasõbralikumaks firmaks valitud koolitusfirma juht Peep Vain avas oma populaarsuse saladuse: ?Ole lihtsalt inimene!? Tihti ei mõtle juht, et tema käitumist tõlgendatakse mingis kontekstis.

Eelarvamused. Rolexi kella märgatakse kindlasti vene rahvusest ettevõtja käel, sest seda eeldatakse seal olevat, niisamuti kui Mercedest maja ees. Kui ma esindan mõnd Soome ettevõtjat, siis tunnen teatavaid stereotüüpe. Noore ja kena naisettevõtjaga koos olles tajun, kuidas vastaspoolt esindav meesjuht alustuseks oma blondiini-anekdoodid meelde tuletab. Noor ja kena naisettevõtja peab olema rohkem paavst kui paavst ise.

Teadlik maine. Teades soovitud mainet, saab käitumise ja kommunikatsiooni kaudu mõjutada positiivse imago teket. Juht ei pea end taas ja taas tõestama, sest imago vastab kiiresti küsimusele, kes või mis keegi on. Levinud väärarvamuste ja stereotüüpide üleslugemine läheks pikaks. Hea juht tunnetab, millised väärarvamused tekivad tema sõnumi vastuvõtmisel ja tema firma üle otsustamisel.

Meediatekstid. Enamasti ei ole ajakirjanik juhile suhu pannud sõnu, mida ikka ja jälle tsiteeritakse ja mitte ainult ?Ärapanijas?. Parimad palad muutuvad linnafolklooriks. Kindlasti ei loo juhist ega ettevõttest positiivset pilti meedias avaldatud arvamus, et tänapäeval on kõik ostetav ja müüdav. Hea maine ei ole ostetav, see kujuneb teadliku kommunikatsiooni ja suhtekorralduse kaudu. Mainekapital kajastub lõppkokkuvõttes ka aastaaruande kasumireal.