Allakukkunud kopter oli kuu aja eest läbinud põhjaliku tehnilise kontrolli

Jorma Kalhola, kes vastutab Copterline?i hoolduskeskuses toimuva eest, ütles, et igal öösel vaadatakse kopter põhjalikult üle ning ka enne iga lendu kontrollib piloot kopteri korrasolekut. ?Sellise kontrolli juures ei saa ka väiksemad vead märkamatuks jääda ning kui peaks mingeid vigu esinema, siis saadetakse kohe liinile teine kopter,? lausus ta. ?Loomulikult on viie aasta jooksul, mil oleme Sikorsky S 76 C+ helikoptereid kasutanud, neil esinenud väiksemaid vigu, kuid need on alati kiiresti parandatud ja midagi tõsisemat pole ette tulnud.?

Kalhola sõnul tehakse peale igapäevase kontrolli ka põhjalikumaid kontrolle küllaltki sageli. ?Tehniline personal on meil väga asjatundlik ning kõik protseduurid on kooskõlas tehnilise inspektsiooni nõuetega,? ütles ta.

Kalhola ei soovinud spekuleerida võimalike õnnetuse põhjustega enne, kui kopteri vrakk on pinnale tõstetud ning on võimalik selle musta kasti salvestatud informatsiooni analüüsida.

Küll aga avaldas Kalhola arvamust, et kopterit mõnda aega vee pinnal hoidma pidanud õhkpontoonid ei toiminud seetõttu, et kopter kukkus alla väga kiiresti. ?Pontoonide avamiseks on vaja aega ja seda saab teha ainult siis, kui maandumine on kontrollitud. Kui kopter on tavalennu kõrgusel ja lendab normaalse kiirusega, siis ei jää selleks aega,? rääkis ta.

Ka Copterline?i kommuni­kat­sioonikonsultant Arto Ten­hunen ei osanud midagi välja tuua õnnetuse võimalike põhjustena. ?Pole mingit aimu, mis võis õnnetuse põhjustada. Kopteril on kõike topelt ? kaks mootorit, kaks kütusesüsteemi ? ja kui kumbki ei tööta, siis saab kopter ikkagi ohutult maanduda. Polnud ka hädakutsungit. Pontoonid ei töötanud. Meeskond oli väga hästi treenitud, kapten oli teiste pilootide koolitaja ja teinud 20 aastat päästeoperatsioone väga halbades ilmastikutingimustes,? rääkis Tenhunen.

Lendude jätkamist kohe õnnetuse järgsel päeval põhjendas Tenhunen sellega, et kopteritega on tehniliselt kõik korras ning antud situatsioonis kontrollitakse lennumasinaid erilise hoolega. Ta peab kopteriga lendamist endiselt üheks turvalisemaks reisimise viisiks.

Copterline?i omanik Kari Ljungberg ei osanud hetkel veel öelda, mida traagiline õnnetus firmale laiemas plaanis tähendada võiks, sest esmatähtis on praegu juhtunuga inimlikul tasandil toime tulla ning pakkuda tuge firma töötajatele.

Ka kindlustusega seotud küsimustega Arto Tenhuneni sõnul veel ei tegeleta, sest hetkel on olulisem pakkuda inimestele lihtsalt tuge ja lasta neil rahulikult leinata.

?Raha pole hetkel kellegi jaoks oluline küsimus,? ütles ta.