• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ahju valides loevad tüüp ja kaal

    Ahju valikul tuleb lähtuda sellest, millisesse interjööri ahi ehitatakse, mis on ruumi otstarve ja kui suure pinna peab ahi ära kütma. ?Ahju valimisel ei tohi lasta ennast eksitada kilovattidel, mida müüjad tihti kasutavad,? annab nõu kaminasalongi 12 Kaminat juhataja Priit Hanson. Ahju puhul on eelkõige tähtis selle soojamahutavus, mis on otseses seoses ahju kaaluga. Mida raskem ahi, seda rohkem aega kulub selle kütmiseks. Pika salvestusajaga ahi kaalub 1,6?3,5 tonni. ?Mida kergem on ahi, seda kiiremini ta kütab ruumi soojaks ja seda kiiremini ka jahtub,? selgitab Hanson.
    Seega, kui on vaja ahju suvilatüüpi majja, kus tuld tehakse harva, sobib paremini kerge ahi või kaminahi. Kui aga ahi on põhiküte, on oluline võimalikult pikk salvestusaeg. Ahju kaal ja suurus peavad olema vastavuses ruumide küttevajadusega. Seejuures mõjutab hoone küttevajadust muu hulgas selle soojusisolatsioon, tihedus, külmade välisseinte ja akende pindala, õhuvahetus ja muudest allikatest tulev soojus.
    Kütmise eesmärgil sobivad tuppa nii ligi 24 tundi soojust kiirgav tavaline ahi kui ka kaminahi. Viimane on oma nime kiuste tõsiseltvõetav ahi, mille klaasuksest tulekolle läbi paistab. Ahjust teeb ahju ikka soojalõõri ehk soemüüri olemasolu. Küll aga on suur vahe, kas paluda pottsepalt pott- või plekkahju, lasta tulekolle ehitada tellistest või voolukivist.
    Tänapäeval tehakse ahjusid ka veel efektiivselt soojust salvestavast kuumakindlast valumassist valatud moodulitest, mille välisviimistluseks kasutatakse mitmesuguseid materjale, nagu krohv, glasuur ning plaadid-potid. ?Põhimõtteliselt on võimalik osta poest kokkupandavaid ahjusid ja tellida firmadelt või eraisikutelt teisi ahjutüüpe,? ütleb pottsepp Aivo Looper.
    Plekkahjusid, mis kujutavad endast plekist kesta sisse tellistest laotud soojalõõre, Kaminameistri juhataja Allan Selini sõnul enam eriti ei ehitata. Küll aga leidub neid rohkesti vanemates majades. Plekkahi kuumeneb ja seetõttu ka jahtub üsna kiiresti, miinuseks on veel väike koldeava. Plekkahjudel ei ole, võrreldes teiste ahjudega, ka nii head välimust, kuid selle saab valmis kõige kiiremini ning see on kõige odavam ahjutüüp.
    Plekkahjul varjab kest tellistesse tekkivad praod ära.Praod ei tohiks aga vastses ahjuomanikus paanikat tekitada ? Priit Hansoni sõnutsi saab pragulist ahju kasutada ka 10 aasta möödudes.
    Pottahi, mis on klassikaline ahi, sobib eriti hästi renoveeritavatesse ruumidesse. Ehkki seest tellisahi, on pottahi pealt kena ja huvitava välimusega. Tegemist on ka hea soojasalvestajaga.
    Kahekihiline tellisahi on eriti pika soojasalvestusajaga, mistõttu see ka kütab ruumi kaua. Allan Selini sõnul on olnud probleeme Eesti päritolu tellistega, mis kipuvad pragunema. Ent on võimalik tellida ka Soome tellistest ahi, mille meister nummerdatud kividest kohapeal kokku paneb. Komplektis on ka erikujulised moodultellised, mis annavad ahjule huvitava välimuse.
    ?Tellisahjude puhul on kütteks vajaliku energiahulga kättesaamiseks tarvis põletada suurem hulk puitu, sest palju sooja väljub koos suitsuga korstnast, kuna tellis ei ole võimeline seda piisavalt kiiresti endasse salvestama,? toob Allan Selin välja ahju miinuse. Samuti on tellisahjude eluiga võrreldes pottahjudega palju lühem. Priit Hansoni sõnul võib punastest tellistest ahi praguneda juba esimestel kütmistel.
    Voolukivist ahi, mis on põhimõttelt moodulahi, hakkab tellisahjuga võrreldes kiiremini sooja andma, kuid jahtub kiiremini maha. Temperatuur voolukiviahju pinnal tõuseb kuni 80 kraadini, tellisahjul umbes 50 kraadini, mistõttu tellisahi annab sooja pikemalt ja stabiilsemalt.
    Väidetavasti on voolukivist ahjude eeliseks samade kütteomadustega kiviahjude ees pea kaks korda väiksemad mõõtmed, vastupidavus ja küttematerjali säästlikkus. Samuti on väljuvad suitsugaasid puhtamad kui kiviahjudel.
    ?Ahju hind sõltub kõige enam kasutatavast materjalist ja ahju ehitamise keerukusest,? teab pottsepp Aivo Looper.
    Kui Eestis läheb ahju tellides kõige enam maksma just materjal, siis mujal, kus tööjõud kallis, on mõttekam tellida pigem kiiresti üleslaotav kui odavamast materjalist ahi. Näiteks kahekihilise tellisahju ladumine võtab aega 5?10 päeva, kuna nii sise- kui väliskest koosneb umbes 400?700 keraamilisest tellisest.
    See on üks põhjus, miks kallist voolukivist ahjud Euroopas üha enam populaarsust koguvad. Voolukivist, moodul- ning plekkahjud pannakse nimelt püsti 1?2 päevaga. Plekkahi, mis on samuti tellisahi, maksab 10 000?15 000 krooni. Korralik pottahi maksab 40 000?50 000 krooni. Lihtsa moodulahju, millel plokke tellistest oluliselt vähem, saab koju 20 000 krooniga, keerukamad võivad maksta aga ka neli korda rohkem.
    Voolukiviahjude puhul on Eestis põhiliselt valida Tulikivi ja Nunnauuni toodete vahel. Tulikivi enim müüdud ahjutüüp maksab koos paigaldusega üle 50 000 krooni, kallimate ahjude hind ulatub 200 000 kroonini. Nunnauuni odavaimad mudelid algavad 39 000 kroonist.
    Kahekordne Soome tellisahi läheb maksma 36 000?50 000 krooni (sh tööraha ca 8000 krooni). Ühe kihi võrra õhema ahju saab keskmiselt kaks korda odavamalt.
    Ahju ehitajat palgates on tähtis teada, mida meistrimees on enne teinud. ?Ja mingil juhul ei tohi koonerdada, sest kõige tuleohtlikum asi majas on lahtine lõke ja seda ju tuli ahjus või kaminas on,? räägib Kaminameistri juhataja Allan Selin.
    Selini sõnul pole ühtegi ahju raske ehitada, kui tead, mida teed. Tuttav pottsepp aga ei pruugi osata kaua otsitud unelmate ahju laduda. ?Libapottseppade (mustalt tegutsevad pottsepad, keda võib leida igast kuulutustelehest) pärusmaa on plekkümbrisega ja ühekordse tellisvoodriga ahjud, mille ladumine ei nõua erioskusi,? selgitab Priit Hanson.
    Ohutum on tellida ahi firmast, kus on ette näidata varem tehtud tööde näidised.
    Autor: Reet Alas
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Eva Truuverk: Eestist võiks saada rohepöörde Silicon Valley
Kui me tahame ühiskonda järgmisele tasemele tõsta, peame leidma uue mudeli, mis soodustaks arengut ning mille tulemusena looduskeskkond on hoitud ja taastatud, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk.
Kui me tahame ühiskonda järgmisele tasemele tõsta, peame leidma uue mudeli, mis soodustaks arengut ning mille tulemusena looduskeskkond on hoitud ja taastatud, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk.
NFT – kuum plokiahela trend – saab oma ETFi
USA varahaldur Defiance ETF käivitab Defiance Digital Revolution ETFi, mis hakkab järgima plokiahelaga seotud ettevõtete ja non-fungible token'i (NFT) indeksit.
USA varahaldur Defiance ETF käivitab Defiance Digital Revolution ETFi, mis hakkab järgima plokiahelaga seotud ettevõtete ja non-fungible token'i (NFT) indeksit.
Volkswageni autotarkvaraettevõte muudab oma äristrateegiat Eestis
Volkswagen Grupi tarkvaraalaseid kompetentse koondav ettevõte CARIAD SE muudab oma strateegiat ja äritegevuse fookust Eestis. Selle tulemusel hakkab CARIAD Estonia haldama kõiki ettevõtte rahvusvahelisi tütarettevõtteid.
Volkswagen Grupi tarkvaraalaseid kompetentse koondav ettevõte CARIAD SE muudab oma strateegiat ja äritegevuse fookust Eestis. Selle tulemusel hakkab CARIAD Estonia haldama kõiki ettevõtte rahvusvahelisi tütarettevõtteid.
Raadiohommikus: kelle seast valitakse aasta silmapaistvaim ettevõtja?
Äripäeva toimetus valis värskelt välja kaheksa inimest, kes kandideerivad sel aastal tiitlile aasta ettevõtja. Kes ja miks esitati ehk kelle seast valik tehakse, selgub hommikuprogrammis.
Äripäeva toimetus valis värskelt välja kaheksa inimest, kes kandideerivad sel aastal tiitlile aasta ettevõtja. Kes ja miks esitati ehk kelle seast valik tehakse, selgub hommikuprogrammis.