Artikkel
    • Uudised
    • 22. september 2005 kell 22:00
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    NO teater alustab ?Kirsiaiaga?

    Täna esietendub teatris NO95 hooaja esimese uuslavastusena Aleksander Pepeljajevi ?Kirsiaed?. Lavastus põhineb Anton T?ehhovi samanimelisel näidendil ning ühendab endas teksti ja tantsu.
    ??Kirsiaed? tundus olevat keerulisem tantsukeelde tõlkimiseks,? põhjendas materjali valikut lavastaja Aleksander Pepeljajev. Samas käis algselt jutt, kas ?Kajakast? või ?Kirsiaiast?, ning viimane sai valitud just staatilisusele vastanduva liikuvuse pärast.
    ?Kirsiaed? on Anton T?ehhovi maailmakuulus näidend, mis räägib vene aadlike sopistumisest ning allakäigust 20. sajandi alguses. Pepeljajevi lavastus toetub tekstile vabalt ning liidab tekstikatkele tantsu.
    Pepeljajevi hinnangul võib üldiselt öelda, et eelseisev kohtumine ?Kirsiaiaga? saab vaevalt olema kerge ja mässuvaba, kuid tõotab see-eest intensiivset tööd näitleja aparaadiga ja kenakest kogust riski.
    Kuigi lavastust mängitakse ühes füüsilises kohas ehk NO99 black box?is, lisab sellele liikuvust vaatajatele antud võimalus etenduse ajal ringi liikuda. Pepeljajevi sõnul teeb lavastuse eriliseks, et vaataja näeb korraga rohkem kui üht vaatemängu, tema silme ees avanevad ühe lavastuse eri versioonid, mis juhtuvad samaaegselt. ?Tuleb ainult ettevaatlik olla, et kiirustades vahel ehk ründavaks muutuvale näitlejale mitte jalgu jääda,? hoiatas lavastaja, et näitlemise viisid võivad mõtte edasi andmisel järsult muutuda.
    Näitlejatest osalevad lavastuses Gert Raudsep, Kristjan Sarv, Jaak Prints ning Kõrgema Lavakunstikooli 22. lend.
    ?Mulle meeldib katsetada laiemaid ülesandeid ja lavakunstikool näib olevat samuti huvitatud eksperimenaalsetest töödest,? oli Aleksander Pepeljajev trupiga rahul. Hindeid panna või taset määrata pole talle kombeks, kuid näitlejate kohta on tal öelda vaid parimat. Kõik on tema mõtetega hiilgavalt kaasa tulnud, isiklikku huvi üles näidanud, tulemust mõjutanud ja oma panuse sellesse andnud.
    Aleksander Pepeljajev pole Eestis esimest korda ning alati pälvinud oma lavastustega, tähelepanu ja edu nii publiku kui kriitikute silmis. Sellel, et Pepeljajev aeg-ajalt Eestisse põikab, on mitu põhjust. Isiklikus plaanis on ta alati õnnelik, kui saab Moskvast eemale ning see juhtub kaheksal kuni kümnel kuul aastast. Tallinn jääb aga alati teelahkmele ning võlub oma sadamalinna õhustikuga.
    Sel aastal mängitakse ?Kirsiaeda? vaid seitse korda.
    Autor: Ülle Hallik
  • Hetkel kuum
Kas maksuamet küsis maksupettust? "Me ei saa seda aktsepteerida"
Ryanair kärbib Vilniuses lende
Nädala lood: koondamiskirves raius pooltuhat töökohta Laanetu-Kirjaneni tehingu totaalne muutumine
Raadiosaated
Anne Veski suhtest rahaga: ma ei saa aru, mida see tähendab, et raha pole?
Mul pole kunagi olnud sellist tunnet, et kui mul on raha vaja, siis seda pole või ei anta, ütles laulja Anne Veski Äripäeva raadio saates "Edukad naised".
Mul pole kunagi olnud sellist tunnet, et kui mul on raha vaja, siis seda pole või ei anta, ütles laulja Anne Veski Äripäeva raadio saates "Edukad naised".
Kõik raadiosaated
Arvamus
Maailma suurima krüptobörsi juht: 2022 oli krüptole vastupidamise aasta
Krüptotööstust ei tohiks hinnata ees seisvate väljakutsete, vaid selle järgi, kuidas on senistele vastu peetud, kirjutab maailma suurima krüptobörsi Binance juht Changpeng "CZ" Zhao.
Krüptotööstust ei tohiks hinnata ees seisvate väljakutsete, vaid selle järgi, kuidas on senistele vastu peetud, kirjutab maailma suurima krüptobörsi Binance juht Changpeng "CZ" Zhao.
Kõik arvamuslood
Inflatsioon
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Kõik inflatsiooni artiklid
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Juhtimine
Seitse soovitust edukaks koondamiseks
Töömaastikku räsivad esimesed suuremad koondamislained ja paljud ettevõtted on tööinspektsioonile juba märku andnud järgmistest koondamisplaanidest.
Töömaastikku räsivad esimesed suuremad koondamislained ja paljud ettevõtted on tööinspektsioonile juba märku andnud järgmistest koondamisplaanidest.
Kõik juhtimise artiklid
Jätkusuutlikuma tuleviku nimel - Jaguar Land Rover
Kõik kategooria artiklid
Ukraina
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Kõik Ukraina artiklid
TRINITI õigusblogi
Kõik kategooria artiklid
Suur lugu
Avaliku sektori silmakirjalik saladus: riigiasutused skeemitavad arvetega
Hambaarstide palgad logisevad: maksuamet võitleb ümbrikupalga ja OÜtajatega Tabel: 50 alla 1000eurose palgaga hambaravikliinikut
Kaaperdatud äri: Wendre omanik nõuab endiselt juhtkonnalt kolme miljonit eurot
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Raadiohommikus: milline valimisloosung on kõige helisevam?
“Päästame Eesti!” Kelle käest?
“Päästame Eesti!” Kelle käest?
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid

Dividendide TOPDividendide TOP

Suurima omanikutulu teenijad

Suur dividenditüli ajas eduka metalliäri omanikud kohtusse
1
Mikheil Lomtadze8 111 522
2
Väino Kaldoja6 000 000
3
Alar Tamming3 993 300
Vaata kogu nimekirja

Olulisemad uudised

Raadiosaated
Advokaadid: riik peaks õigusabi ostma turuhinnaga nagu teisigi teenuseid
Ebamõistlikult väike riigi õigusabi eelarve teeb järjest raskemaks kõige haavatavamatele ühiskonnaliikmetele kaitse ja esinduse tagamise kohtus ja kohtuväliselt. Kui süsteemi lisaraha juurde ei panda, pole peagi enam riigi õigusabi osutavaid advokaate kusagilt võtta, selgitati Äripäeva raadio saates "Soraineni sagedus".
Ebamõistlikult väike riigi õigusabi eelarve teeb järjest raskemaks kõige haavatavamatele ühiskonnaliikmetele kaitse ja esinduse tagamise kohtus ja kohtuväliselt. Kui süsteemi lisaraha juurde ei panda, pole peagi enam riigi õigusabi osutavaid advokaate kusagilt võtta, selgitati Äripäeva raadio saates "Soraineni sagedus".
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Purunematu küberkilbi loomiseks on vaja enamat kui mõnesammulist lahendust
Juba mitu aastakümmet tagasi alguse saanud digitransformatsioon saavutas oma kõrgpunkti teatavasti koroonapandeemia ajal. Töötajad on samm-sammult kohanenud uute töötegemise võimalustega ning nõuavad nüüd üha suuremat digipaindlikkust.
Juba mitu aastakümmet tagasi alguse saanud digitransformatsioon saavutas oma kõrgpunkti teatavasti koroonapandeemia ajal. Töötajad on samm-sammult kohanenud uute töötegemise võimalustega ning nõuavad nüüd üha suuremat digipaindlikkust.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.