Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sahmakas külma vett ja kogumispension

    Lugesin mõni nädal tagasi lehte ja sain teada, et käesolev oktoober on viimane võimalus liituda kogumispensioniga isikutel, kelle sünniaasta on 1965?1967. Juhuslikult kuulun sellesse kategooriasse ka mina. ?Ahaa, nüüdsest olen siis lootusetute pensionieelikute hulka arvatud,? mõtlesin endamisi. Siiani olen ennast alati nooremapoolseks inimeseks liigitanud ja nüüd selline sahmakas ?külma vett?. Pensionieani ju veel tublisti üle 20 aasta. Endine kolleeg Jüri Mõis on öelnud, et inimene võib end noorena tunda, kuni on lootust olümpiamängud võita. Suusataja Maurizio de Zolt võitis vististi 43aastaselt.
    Ma ei tea, mida seadusandja selliseid vanusepiiranguid kehtestades konkreetselt silmas pidas, aga ühes osas on tal õigus ? 38 aastat on iga, mille jooksul iga inimene peaks olema teinud mõned olulised investeerimisotsused. Kogumispension võib osutuda korteri ja maja järel paljudele suuruselt teiseks investeeringuks oma elus.
    Kui korteri/maja soetamisele elamuasemelaenu kaasabil paigutab inimene oma parimatel tööaastatel 20?30% sissetulekust, siis kogumispensioni fondi 6%.
    Autole tehtavad kulutused võivad olla küll suuremad, ent viimastel on harjumus oma väärtust kaotada. Suur osa 37?40aastaseid on tänaseks oma eluasemeinvesteeringu juba teinud ja tegelikult on võimalus seda teha/muuta edaspidigi. Kogumispensioni raharongi peale jõudmiseks on jäänud vaid loetud päevad.
    2002. aasta juulist käivitunud kogumispensioni skeem on osutunud üle ootuste edukaks. Fondide maht ületab peagi 5 miljardi krooni piiri. See on võrdne eraisikute kõikide hoiuste mahuga 1996 lõpus. Täna ulatuvad eraisikute hoiused pankades juba üle 33 miljardi krooni, see annab ettekujutuse, kui kiiresti võib kasvada ka pensioniinvesteeringute maht. Tegelikult peaks pensioniinvesteeringute maht tulevikus ületama hoiuste mahu pankades. Miks?
    Esiteks, igakuine 6% brutopalgast kasvavate sissetulekute juures muutub aastakümnete jooksul juba iseenesest korralikuks summaks.
    Teiseks, ja olulisemaks faktoriks on see, et erinevalt hoiustest, kus kasv on pigem sümboolne, kasvab pensionipott reaalselt. Erinevuse peapõhjus on see, et oluline osa kogumispensioni rahadest on investeeritud aktsiatesse.
    Mida see tähendab?
    Vaadates ühiskonna ja majanduse arengut, olen viimasel ajal äratundmisele jõudnud, et Karl Marxil oli õigus. Kapitalismil on kalduvus rikkust ümber jagada töövõtjatelt ettevõtjatele. Trend on ilmnenud ka tänases Eestis ? suur osa elanikkonnast on ette maha müünud kuni 30% oma 10?30 aasta tulevastest töötundidest. Põhiliselt elamuasemelaenu vastu.
    Selgelt väike osa elanikkonnast ? ettevõtjad ? omistavad kasumi läbi ligi 25% SKPst (igal aastal loodud uuest väärtusest). Erinevalt Karl Mar­xist arvan, et head süsteemset lahendust probleemile pole. Jõuline ümberjagamine kõrgete maksude, natsionaliseerimiste ja muu sellise läbi viib potentsiaalse majanduskasvu langusele.
    Lahendust tuleb otsida iga inimese individuaalsel tasandil. Warren Buffet (investeerimisguru ? toim.) on öelnud, et ta on õnnega koos, et on sündinud praegusel ajal. Oma töntsi kehaehituse ja prillidega oleks ta kümme tuhat aastat tagasi langenud tõenäoliselt metsloomade saagiks. Või tuhat aastat tagasi füüsiliselt tugevamate hõimuvendade saagiks. Investeerimisvaistu ei osanud tookord keegi suurt hinnata.
    Ka täna pole igaüks sündinud ettevõtjaks. Igaüks pole ka sündinud investoriks. Miks mitte lasta kapitalil aga pisutki enda heaks töötada. Kas või kogumispensioni kaudu, mis igapäevasest mõttemaailmast eemal...
    Veelkord, suurele osale inimestest võivad kogumispensioni osakud paarikümne aasta pärast osutuda suuruselt teiseks varaks.
    Aga võib-olla oligi seadusandja mõte finantsiliselt lühinägelikke minuealisi karistada :)
    Autor: Rain Lõhmus
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Henn Sarv: mõttetu hinnaga elektrit ei pea ostma
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
USA aktsiaturg langes peale viiepäevast tõusu
USA aktsiaturg tuli kolmapäeval allapoole, kui jaekaubanduskett Target näitas kasumi kukkumist ning Föderaalreservi juulikuu istungi protokoll kinnitas varasemat teadmist, et intresse tõstetakse seni, kuni inflatsioon on allapoole tulnud.
USA aktsiaturg tuli kolmapäeval allapoole, kui jaekaubanduskett Target näitas kasumi kukkumist ning Föderaalreservi juulikuu istungi protokoll kinnitas varasemat teadmist, et intresse tõstetakse seni, kuni inflatsioon on allapoole tulnud.
Reaalajas börsiinfo
Kui juhid, siis tee seda hästi
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Väikepruulijad pettusid valitsuses: see on näkku sülitamine
Väikestes õlletootjates tekitab vimma, et uue valitsuse tulekuga on jäänud toppama eelnõu, millega lubati tõsta väikeste õlletootjate õlleaktsiisi piirmäära. Rahandusministeerium soovitab väikeettevõtjatel taotleda teisi soodustusi.
Väikestes õlletootjates tekitab vimma, et uue valitsuse tulekuga on jäänud toppama eelnõu, millega lubati tõsta väikeste õlletootjate õlleaktsiisi piirmäära. Rahandusministeerium soovitab väikeettevõtjatel taotleda teisi soodustusi.
Elektrilevi saab 8 miljonit elektri mikrotootjate võrku ühendamiseks
Elektrilevi saab 8 miljonit eurot lisainvesteeringuteks ja mikrotootjate võrku ühendamiseks, selleks sõlmisid lepingu majandusminister Riina Sikkut ja Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.
Elektrilevi saab 8 miljonit eurot lisainvesteeringuteks ja mikrotootjate võrku ühendamiseks, selleks sõlmisid lepingu majandusminister Riina Sikkut ja Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.