Tikutulega otsitud töötajad

Eesti suurim toiduainetööstus Rakvere Lihakombinaat teatab oma 9 kuu aruandes, et Euroopa Liidu piiride avanemisega on ettevõttes tekkinud suur tööjõu voolavus ning kvalifitseeritud tööjõu puudus on muutunud ettevõtte arengut pidurdavaks faktoriks.

?Inimesed vahetavad töökohti ikka väga kiiresti, eriti kevadel vastu suve minnakse hea meelega välismaale tööle,? ütles Rakvere Lihakombinaadi juht Olle Horm. ?Meil olid suvel ajuti lausa tarned häiritud, sest suur osa logistikaosakonna inimestest läks mujale tööle.?

Hormi sõnul on kõige otsitumad töötajad tootmistöölised ja tehniline personal. ?Neid ametimehi otsivad kõik, neid on väga vähe tööjõuturul saadaval ja firmad lihtsalt ostavad neid üksteiselt üle,? kirjeldas ta.

Rakvere Lihakombinaat veab endale töötajaid nii Tapalt kui ka näiteks Kiviõlist. Palgad tõusevad ettevõttes Hormi sõnul viimastel aastatel keskmiselt 10 protsenti aastas.

Veidi kergem on Hormi sõnul töötajaid leida Tallinna külje all asuvasse Talleggi, kuna selles ettevõttes on rohkem naistele sobiv töö ning naisi tootmisesse tööle saada on lihtsam.

ASi A. Le Coq Tartu Õlletehas juhatuse esimees Tarmo Noop ütles, et lihtsam on hoida tööl olemasolevaid töötajaid kui leida uusi. ?Meie juurest väga välismaale ei kiputa,? ütles Noop. Ühe motivaatorina toob Noop välja asjaolu, et tänavuse aasta kasumist saavad järgmisel kevadel osa kõik õlletehase töötajad.

Sarnaselt Olle Hormiga kurdab ka Noop, et kõige raskem on leida tavalist tootmistöölist. Praegugi otsib Tartu õlletehas tootmisliini operaatoreid, laadurijuhte ja tootejuhte, CVsid aga laekub Noobi sõnul konkurssidele vähem kui kolm aastat tagasi. ?Tervikuna me peaks aga Eestis olema õnnelikud, et meil on palju nn hallipassimehi, kes välismaale tööle minna ei saa,? ütles Noop. ?Ilma nende inimesteta oleks meie tööhõivestatistika vist juba miinuses.?

ASi Laomaailm logistikajuht Anne-Mai Anton ütles, et ettevõte on juba paar-kolm kuud otsinud laotöötajat, kellelt mingeid imeoskusi ei nõuta. ?Väga vähe on neid, kes ennast pakkuma tulevad,? ütles Anton. ?Ja need, kes on nõus tulema, neid jälle meie ei taha.? Anton ütles, et laotöötaja brutopalk alguses oleks ettevõttes 7000 krooni, hiljem 9000?10 000 krooni kuus.

Renditööjõu vahendamisega tegelev OÜ Varumeesteenindus korraldab eilsest alates Eestis nädalase ringreisi mööda Eesti linnu, lootes nii värvata rohkem inimesi. Road show?ks nimetatud ringreisi käigus oodatakse tööotsijaid Ida-Viru linnades, Viljandis, Haapsalus, Tartus ja muidugi ka Tallinnas.

Ettevõtte projektijuhi Merly Tammini sõnul külastas juba kampaania esimese paari tunniga ettevõtte Tallinna kontorit 30 uut töölesoovijat. Tööd, mida ettevõte pakub, on väga erinevad nt otsitakse sekretäre, müüjaid, keevitajaid, IT-inimesi, tootmistöölisi jne.

?See on viimaste aastate väikseim tööotsijate arv,? ütleb tööturuameti peadirektori kohusetäitja Tiina Ormisson värskeid statistikanumbreid kommenteerides. ?See number näitab teravat tööjõupuudust.?

Esmakordselt pöördus tänavu oktoobris tööhõiveametisse 3259 töötut, mis on viiendiku võrra vähem kui aasta tagasi. Traditsiooniliselt oli töötuse määr kõrgeim Ida-Virumaal, kus tööhõiveametis oli töötuna arvel 6,7 protsenti tööealisest elanikkonnast. Kõige madalam oli töötuse määr Pärnumaal, kus töötuna kirjas vaid 1,4 protsenti maakonna tööjõust. See number ei ole siiski sama statistikaameti arvutatava töötuse määraga, mis on tööhõiveameti töötuse määrast mõne protsendi võrra suurem.

Ormissoni sõnul on tööotsijatena arvel ka hulk nn heitunud inimesi, kelle kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad saadavad sageli tööhõiveametisse end töötuna arvele võtma ning alles pärast seda hakkavad maksma sotsiaaltoetust. ?Kui inimesel ei ole alkoholiprobleemi, saame me teda aidata,? ütles Ormisson.

?Need, kel töösoov olemas, praktiliselt kohe ka töökoha leiavad. Kes tööd ei suuda leida, nendel on sageli segavaks faktoriks liiga kõrge enesehinnang.?