Alkoholi maksumärkide trükkimine võib libiseda Sõerdi endisele tööandjale

Alates järgmise aasta juulist kleebitakse kõikidele 22% suurema alkoholisisaldusega alkoholipudelitele aktsiisi tasumist tunnistav maksumärk. Maksumärk peaks vähendama salaalkoholi levikut ning seeläbi suurendama maksutulusid riigieelarvesse. 50 miljoni maksumärgi trükkimine aastas läheb maksma umbes 10 miljonit krooni.

Eesti riik on salaalkoholi suure levikuga olnud hädas pidevalt, kuid sarnast maksumärgi süsteemi pole kunagi juurutatud. Kui aga maksuameti eksjuht Aivar Sõerd rahandusministriks sai, olles vahepeal töötanud Eesti ainsas sertifitseeritud turvatrükikojas Vaba Maa, viidi maksumärkide asi kiiresti ellu.

Mõned päevad tagasi maksu- ja tolliameti väljakuulutatud hankes nõutakse maksumärkide trükkijalt spetsiifilist CWA sertifikaati, selline tunnistus on Eesti trükikodadest ASil Vaba Maa. Veel seisab mahult alla miljoni euro aastas jääva rahvusvahelise hanke pakkumise kutses, et pakkuja peab olema võimeline vastu võtma elektronposti teel eestikeelseid tellimusi ja et turvatrükiste müügi netokäive peab pakkujal eelnenud majandusaastal olema vähemalt 10 miljonit krooni.

Kalvi ütles, et maksumärgi juurutamine toob ettevõttele kindlasti lisakulutusi ? tuleb palgata inimene, kes hakkaks haldama maksumärkide süsteemi, ning tuleb investeerida seadmetesse, mille abil pudelitele maksumärgid peale kleebitakse. ?Kulutused asjale aga jäävad kindlasti väiksemaks kui kokkuvõttes asjast tõusev tulu,? lisas Kalvi.

Endine rahandusminister Taavi Veskimägi ütles, et alkoholi maksumärkide teema on olnud periooditi üleval juba vähemalt kümme aastat. Varem on nii maksu- ja tolliameti kui ka rahandusministeeriumi seisukoht olnud, et maksumärkide juurutamine on liiga kulukas võrreldes sellest tõusva tuluga. ?Minule teadaolevalt kasutatakse maksumärke Euroopas suhteliselt vähe ja suund on pigem nendest loobumisele,? ütles Veskimägi. ?Salaalkoholi müük käib niikuinii ilma nõuetekohase dokumentatsioonita, selle vastu ei aita ka maksumärgid, mille võltsimine tänapäevase trükitehnoloogia juures pole kurjategijatele ületamatu takistus.?

Vaba Maa on varemgi olnud maksumärkide trükkimisel maksuameti soosik, kuigi pakub kallimat teenust kui välismaised konkurendid.

Aastatel 2004?2008 on maksu- ja tolliamet plaaninud kokku ligi 448 miljoni sigareti maksumärgi ostmiseks kulutada 60 miljonit krooni, mis teeb ühe maksumärgi hinnaks 13,39 senti. Eelmisel kevadel korraldatud riigihange näitas samas, et üks Saksamaal tegutsev turvatrükifirma on valmis tubakaaktsiisi maksumärke trükkima ka vaid 1,77 sendi eest ehk ligi seitse korda odavamalt, kui maksuamet on arvestanud. Kuid ikkagi valiti sigarettide maksumärke trükkima Vaba Maa, kes teeb seda ka praegu.

Kohtuvaidlus tolle konkursi ümber kestab konkursil osalenud Saksa firmaga Schleicher & Schuell Security Printing GmbH tänini.

Kuu aega tagasi kuulutas maksu- ja tolliamet välja uue riigihanke tubakaaktsiisi maksumärkide trükkija leidmiseks. Pakkumised tuleb esitada 3. jaanuariks 2006. Erinevalt alkoholi maksumärkide trükkijalt ei nõuta sigaretimaksumärkide tükkijalt, et ta suudaks vastu võtta eestikeelseid tellimusi, piisab, et ta suudaks võtta vastu tellimusi e-posti teel.

Kuni selle riigihanke käigus pakkujaga lepingu sõlmimiseni valmistab tubakaaktsiisi maksumärke Vaba Maa. Vaba Maa trükib maksu- ja tolliametile ka hasartmängu maksumärke.