Pärdi aastast Mozarti aastasse

Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri ning dirigent Tõnu Kaljuste esituses saab täna kuulata kahte Arvo Pärdi heliteost: 1992. a esmakordselt Helsingis kõlanud orkestriteost "Trisagion" ja Tõnu Kaljustele pühendatud teost koorile ja orkestrile "In principio". Mozarti loomingust on kavas tema luigelaul "Reekviem" - üliinimlik draama, milles seisavad metafüüsiliselt vastakuti maailmas toimivad jõud ning Elu ja Surm. Mozart on sulatanud ainulaadseks tervikuks traditsioonilised polüfooniavõtted ja müstitsistliku religioossuse ning efektse dramaturgia. Muusika vapustab ja puudutab kõige tundlikumaid hingekeeli.

Lisaks ümbritseb Mozarti "Reekviemi" romantilise legendi aura. Salapärane võõras, kes Mozarti jaoks oli kui Surm ise, olevat end tutvustamata käinud meistrilt surnutemissat tellimas ning lubanud korralikult maksta, kui teos õigel ajal valmis saab. Tellijaks osutus krahv Franz von Walsegg, tuntud muusikaharrastaja, kes tahtis oma salongikontsertidel ka heliloojana silma paista ning tellis mitmel puhul hea raha eest teoseid, mida laskis omadena ette kanda. See plaan oli tal ka "Reekviemiga", mis pidi kõlama tema hiljuti surnud abikaasa mälestuseks.

Mozart andis sellele külaskäigule müstilise tähenduse ja elas teose loomist väga isiklikult läbi. Paar kuud enne oma surma kirjutas Mozart: "Ma ei saa silmist selle tundmatu kuju. Ma näen lõputult teda end palumas, jälitamas ja tööd nõudmas./.../ Vaist ütleb mulle, et mu tund lööb; olen lähedal surmale; jõuan lõppu enne, kui olen saanud rõõmu tunda oma talendist…"

Mozarti surmaga 5. detsembril 1791 jäigi teos pooleli. "Reekviemi" lõpetas Mozarti õpilane Süssmayr. Kuigi teosest on tehtud ka muid redaktsioone, on kõige mängitavamaks jäänud Süssmayri versioon, mis tuleb ettekandele ka täna õhtul Metodisti kirikus. Solistid on Kädy Plaas, Helen Lokuta, Jussi Myllys Soomest ja Uku Joller.

Autor: Kersti Inno