Jäähalli omanikud kavandavad hotelli

"Jäähall pole investoritele koht, kus raha teha. See, kes tänasel päeval erainvestorina alustaks uue jäähalli ehitamisega, on majanduslikus mõttes enesetapja," lausus ta.

Soku sõnul leidub maailmas väga vähe erahalle ja hallid on ikka riigi või kohalikule omavalitsuse finantseerimisel. Ta tõi näiteks Soome, kus riik ja kohalikud omavalitsused finantseerivad halle 70-80 protsendi ulatuses. Haabersti jäähalli sissetulek linnale osutatud teenuste eest moodustab 14 protsenti.

Sokk ütles, et investorid on aga jätkuvalt huvitatud detailplaneeringus nimetatud majutusosa ehitamisest. "Võib-olla kaastakse projekti teised inimesed, kes ehitavad kompleksi valmis ja majandavad seda. Jäähall ostaks sealt lihtsalt majutusteenust, kui vaja peaks minema," lausus ta. Haabersti ja Põhja-Tallinna piirkonna arhitekt Ivo Rebane möönis, et talle tuli jäähalli omanike praegune seisukoht üllatusena.

"Põhimõtteliselt on võimalik, et majutuskompleks ehitatakse esimeses etapis ja uue jäähalli osa hiljem. Aga praegusel hetkel selle informatsiooni valguses näen ma pigem, et detailplaneeringut sellisel kujul pole otstarbekas vastu võtta ning see tuleb ringi teha," lausus ta.

Rebase sõnul oli majutusosa pigem jäähalli laienemist toetava iseloomuga, mitte iseseisev projekt, nagu praegu välja tuleb.

Haabersti ehk Premia jäähall avati 2002. aasta lõpus. Jäähallis on kaks üle 1600ruutmeetrise pindalaga jääväljakut ja ligi pool tuhat vaatajat mahutav tribüün.