Enne jääradadele minekut tuleks vaikses kohas harjutada

Jääteedel valitsevad ranged reeglid - kiirusepiirang, ei lubata kinni panna turvavöösid ja uksed peavad olema mitte päris kinni, vaid esimeses lukustamise astmes ehk tuulelukus - on kõik selleks, et kui jää hakkab murduma, siis saaks inimene ruttu autost välja. Eedo Raide sellist käitumist aga jäärajal sõites ei soovita. Et sõidetakse suurtel kiirustel ning auto võib libiseda külgepidi valli ja ka külili minna, siis võiks vähemalt uks kinni olla ja turvavöö peal. Silmas peaks pidama sedagi, et rajalt maha sõites tuleb kindlasti juba pikalt ette suunda näidata.

Kuna jäärajad on üsna populaarsed ja sõitmine neil Raide sõnul üsna metsik, siis peaks silmad vägagi lahti hoidma. Säilitama peab ka korralikku pikivahet, et kui keegi peaks ees pirueti tegema, järeltulija talle tahtmatult selga ei sõidaks.

Raide arvates on jääradadel käimine igati tervitatav nähtus, sest seal saab lihvida oma talvel sõitmise oskusi. Eriti soovitab ta seda neile, kes end talviti rooli taga eriti kindlalt ei tunne: "Leidma peaks vaikse platsi, kus teha erinevaid harjutusi, et saada talvistes oludes juurde sõidukindlust." Tegema peaks seda autoga, millega igapäevaselt liigeldakse, et tunda oma sõiduki ja selle rehvide piire. Karta pole ju midagi, sest kui ei taheta minna suurema liiklusega kiiretele radadele, on alati võimalik leida rahulik nurgake, kus omaette harjutada.

Ka neile, kes sel talvel veel jääle pole saanud, kuid muidu ikka sõitjad on, soovitab Raide teha kõrvalises kohas mõned kiirendused, pidurdused ja ka kiirem kurvisõit, mis annaks aimu auto võimetest enne seda, kui minnakse suure liiklusega teedele. Ka rada tuleks alguses rahulikult sõita, et saada aimu auto võimetest, ja mõnes laiemas kurvis, kus libisemisruumi palju, proovida kiiremat sõitu. Harjutused, mida üksi peaks tegema võiks esiteks olla näiteks kiirendamine libeda peal. Varem või hiljem saadakse niikuinii aru, et gaasipedaal põhjas kohalt võtmine ei ole libedal sugugi mitte kiireim variant, vaid paremat jalga mõõdukalt liigutades saab seda hoopis kiiremini teha. Teine oluline harjutus on pidurdamine. Raide nimetab, et hoog, millelt piduripedaali tallama hakata, võiks olla umbes 50-70 km/h.

Harjutus on vajalik selleks, et teada saada, kui pikk on konkreetse auto pidurdusmaa. Samuti võiks harjutada kurvisõitu.

Proovima peaks sedagi, millal muutub auto üle- ja alajuhitavaks ja kui auto libisemisse läheb, milliste sõiduvõtetega teda tagasi sirgeks saab. Samuti võiks proovida sõita slaalomit, kus lastakse autot rooli ja gaasi abil ühele ja teisele poole "tantsida". "See on väga hea harjutus - hoida külglibisemist, ja mitte lasta autot piruetti tegema," kiidab Raide. Kogenud rallisõitja sõnul peaks neid harjutusi kindlasti tegema, sest ka hiljem, kui rajale minnakse, saadakse seal sõitmisest suurem lõbu, kui osatakse oma autoga libedal ringi käia.