DigiTV astub Eestis esimesi vaevalisi samme

DigiTV on uus televisioonistandard, milles signaal edastatakse televiisorisse analoogsignaali asemel digitaalsel kujul.

Digitaalse televisiooni vaatamiseks on kaks võimalust. Esimeseks võimaluseks peab olema televiisor, mis suudab digitaalset signaali vastu võtta. Kahjuks on selliseid televiisoreid veel suhteliselt vähe saada ning need on tavateleviisoritest palju kallimad.

Teine ja enamlevinud võimalus on kasutada STB-seadet (Set Top Box), mida ka digiboksiks või tuuneriks nimetatakse. See on väike seade, mille tööpõhimõte sarnaneb videomaki ja satelliittelevisiooni vastuvõtjaga. Tuuner ühendatakse antenni ja televiisori vahele.

Televaataja jaoks tähendab digitelevisioon paremat pildikvaliteeti ning puhtamat heli. Samas on eetri kaudu leviva digitaalse signaali leviala väiksem kui analoogside puhul. Kui analoogsignaal läheb saatejaamast kaugemale minnes kehvemaks, kuid pilti on siiski läbi "lumesaju" võimalik näha, siis digitaalne pilt kas on või ei ole. Signaali nõrgenedes pilt mingil hetkel lihtsalt kaob ekraanilt.

Kaabeltelevisioonivõrkudes ei tohiks aga signaali nõrgenemise probleeme esineda ka inimestel, kes elavad saatekeskuse antennidest kaugel. Soomlaste kogemus näitas, et mõnikord tekkis signaali saamisel probleeme ettearvamatutes kohtades. Vanemates kortermajades tuli digiTV peale üle minnes välja vahetada tsentraalantennikaablid. Mitukümmend aastat vanade kaablite, mis analoogtelevisiooni puhul väga hästi töötasid, ei lasknud digiTV signaali korralikult läbi.

Digitaalse pildiedastamise eelis analoogse ees on suurem võimalik kanalite arv. See on ka väidetavalt üks põhjus, miks digiTV Eestis levik on aeglane. Digitaalse televisiooni tulekul ei ole Eestis enam nelja telekanali piirangut, vaid eetris võiks olla paarkümmend digitaalset kanalit.

Maapealse eetri kaudu leviva digiTV arengu aeglust põhjustab "nokk kinni, saba lahti" situatsioon. Inimesed ei osta aktiivselt tuunereid, sest pole eriti, mida vaadata, ning kohalikud telekanalid omakorda ei kiirusta digisaadete alustamisega, kuna on vähe tuuneriomanikke, kelle jaoks digisaateid edastada. Hiljemalt aastal 2007 on aga oodata vähemalt Põhja-Eestis tuuneriomanike arvu kiiret kasvu, sest Soome lõpetab analoogvõrgus saadete (YLE1, YLE2, MTV3, Nelonen) edastamise.

Digitaalset telepilti edastab Eestis näiteks Elion oma digiTV teenuse kaudu, mis hetkel küll veel levib väga piiratud alal. Elion edastab digitaalset telepilti üle sama ADSL-kaabli, mille kaudu jõuab kliendini ka internet. Kuna aga telesaadete edastamiseks on vaja kasutada uusi seadmeid, siis hetkel ei ole Elioni digiTV nähtav kõikjal, vaid üksnes seal, kus Elion on vahetanud vanad ADSL-seadmed välja uuemate vastu.

Elioni pressiesindaja Ain Parmase sõnul on Elioni digiTV suureks plussiks tavakanalite ees ka see, et koostöös ajalehega Nädal lisatakse igale edastatavale kanalile eestikeelne EPG. EPG on digitaalse televisiooni üks eeliseid analoogtelevisiooni ees. EPG tööpõhimõte on sarnane teksti-TVga - pildi ja helisignaaliga on kaasas lisasignaal, mida televiisori ekraanil ei näe, aga mille tuuneriomanik saab soovi korral oma ekraanile kuvada. EPG (Electronic Programming Guide) saadab koos saatega infot saatekava kohta.

Televaatajal on võimalik näha ekraanil, mis saade on hetkel eetris ning kui kaua see on juba kestnud, mis kell lõppeb ja millised on järgmised saated.

Odavamate tuuneritega on võimalik EPGd kasutades automaatselt siirduda huvitavale kanalile. Näiteks huvitab klienti film, mis algab kanalilt X kell 21.00. Märkides EPG-süsteemis selle filmi ära, võib kuni filmi alguseni rahulikult häälestada tuuneri näiteks muusika kuulamiseks MTV või Viva peale.

Kui kell saab üheksa, lülitub tuuner kanalile X, millelt algab huvitav film. Kallimatel tuuneritel on sisemine kõvaketas ning võimalus EPGs märgitud saateid automaatselt lindistada.

DigiTV saab jagada kategooriatesse, millest enamlevinumad on maapealne, satelliitlevil ja kaabelvõrkudel põhinev digiTV.

Maapealne digiTV on Eestis praegu katsetusjärgus ning umbkaudu aastaks 2012 peaks riik olema leviga kaetud. Põhiliseks takistuseks on praegu kanalite väike arv.

Satelliitlevil põhinev digiTV on kõikjal Eestis kättesaadav, kuid põhiliseks piiranguks selle levikul on kõrge hind (Viasati pakett on 299 krooni kuus) ja võimaliku kliendi emakeelsete kanalite puudumine.

Praegu veel on digiTV uudne teenus, kuid lähiaastateks ennustame sellele olulist populaarsuse kasvu. Peamine takistus digiTV ostmisele on see, et inimesed ei tea ning ei ole kogenud selle plusse.

Starmani digiTV paketis on ca 70 teleprogrammi ning teenus on praegu kättesaadav Tallinnas, Keilas, Sauel, Sakus, Jüris ja Viimsis. Plaanis on jõuda digiTV-teenusega kõikide suuremate linnadeni, kus asub Starmani kaabelvõrk.

Autor: Alar Pardla