Korteriostul on oluline ehituskvaliteet

Neile kolmele lisandub omakorda miljon pisidetaili, mis kõik määravad hiljem selle, kas oleme valikuga rahul ning kas oleme rahul ka meid ümbritseva elukeskkonnaga. Arvestades viimaste aastate pöörast elamispindade hinnatõusu, tasub võimalikult palju enne lõpliku otsuse langetamist nendesse detailidesse ka süüvida.

Seda eelkõige nende inimeste puhul, kes uut elamist pikemat aega kasutada loodavad. Neile, kes selle pealt hiljem vaheltkasu teenida loodavad, tähendab see enamasti eelkõige soodsat rahapaigutust.

Suur nõudlus põhjustab omakorda aga kiirustamist ja kehva ehitustööd. Nii on olnud juhuseid, kui ehitaja loobub ettemaksust, selle asemel, et hakata vigasid parandama, nõudlust on nii palju, et kui ei osta sina, siis ostab selle teine või kolmas ikkagi. Samuti võib materjalide ja seadmete ostul tihti kuulda küsimust, et kas paar aastat ikka peab vastu: siis saab garantiiaeg läbi ja pole enam ehitaja mure, mis edasi toimub.

Ehitusekspertiisibüroo OÜ juhataja Teet Sepaste sõnul tuleks kõigist silmnähtavatest vigadest anda arendajale teada enne korteri vastuvõtmist. "Loomulikult on nähtavad rohkem pinnapealsed defektid, mis seotud siseviimistlusega," räägib ta. "Selleks, et hinnata tõsisemaid, projektivigadest tingitud puudusi nagu heli- ja külmasildade teke, tuleks kaasata ikkagi sõltumatu spetsialist."

Kui vanasti kasutati ehituses põhiliselt kivi ja puitu, siis nüüd on omavahel seotud kümneid erinevaid materjale, mille kokkusobivust on seni hinnatud vaid teoorias. "Täpselt pole teada, kas plastaken hakkab kümne aasta pärast kestendama või tuleb värv katuseplekilt maha," lisab Sepaste.

Tihti rutatakse tema arvates liiga kiirelt ehitajat süüdistama ja hakatakse püüdlikult otsima ning norima kõikvõimalike vigade kallal. "Põhjus võib peituda aga hoopis selles, et veidi aega uut elamist nautinud ostja pole oma valiku ja elukeskkonnaga lihtsalt rahul. Seda kõike saaks aga ennetada."

"Praeguste kõrgete hindade juures loodab ostja, et ta saab täiusliku eluruumi, arvestamata seda, et aknad vajavad endiselt pesemist ning tolm tõmbamist," räägib Sepaste. "Ostja peaks korteriga kaasa saama ka tehnika, boileri, ventilatsiooni ning kasutatud materjalide kasutusjuhendid. See aitaks vältida vigade tegemist, mis võivad hiljem viia kogu põrandakatte või siis tehnika väljavahetamiseni."

Eelmisel aastal Kristiine linnaossa uue korteri ostnud Viktor Männiku arvates on esmatähtis see, et potentsiaalne korteriostja uurib kõigepealt asukoha detailplaneeringut ja viib ennast kurssi, mis ümbruskonnas toimub või tulevikus toimuma hakkab.

"Kõrvalkrundil toimunud ehitustööde tõttu parkisid ehitusmehed oma autosid pidevalt minu akna ja ukse alla ning see tegi elu ebamugavaks," selgitab ta. "Pärast sissekolimist avastasin üllatusega, et liiga lähedal asetsev suurem naabermaja varjab minu korterisse langevat päikesevalgust."

Kuna tänapäeval ostetakse enamik kortereid n-ö paberil, siis soovitab Männik mõõdulindiga mängides endale ette kujutada, kui suur avatud köögiga elutuba ikka tegelikult tuleb.

"Vaadatakse projekti pealt, et ruumi kui palju, ja siis, kui korter valmis saab, selgub, et telekat ja diivanit ei olegi enam kuhugi panna," räägib ta. "Samuti tuleb võimalusel pidevalt vaatamas käia, kuidas korteri ehitustööd edenevad, et vältida praaki juba eos. Hiljem, garantiikorras, täismöbleeritud korteris suuremaid parandustöid teha on väga ebamugav."

Soovitatav on ostjal läbi mõelda nii maja asukoht (linnaosa), ümbruskond, korteri asukoht majas, korteri planeering ja suurus kui ka siseviimistlusmaterjalide kvaliteet. Üldjuhul on alati võimalik ka korteri planeeringut muuta, mis tähendab, et enne majakarbi püstitamist on ostjal võimalik esitada ehitajale korteri plaani muudatuste ettepanek.

Enne ehituse algust on suuremaid muudatusi alati lihtsam sisse viia kui lõppjärgus ning soovitan hästi paljudes detailides läbi rääkida kas ehitajaga otse või siis vahendajaga.