Kergeusklikele: interneti petuskeemide TOP 10

2. Ootamatu loteriivõit. Kui kodanik on vastanud "kodutöö"-kuulutuste peale, siis kasvab tõenäosus, et ta saab ootamatu teate loteriivõidust. Eelnevalt koguni helistatakse talle ning küsitakse, kas tohib teda lülitada loosimise nimekirja, mida reklaamikampaania korras sooritab Megalomaania kasiinokompanii, mis Eestisse laieneda soovib. Niisiis, meie kodanik saab rõõmustava teate, et ta on võitnud loteriil ... ütleme, täpselt miljon ja kolmsada viisteist tuhat krooni. Et see talle üle kanda, tuleb tal muidugi eelnevalt maksta rahvusvahelise pangaülekande eest 500 krooni ning anda oma pangakonto number. Krediitkaarti tal pole ja seda temalt selles staadiumis ka ei küsita. Ega muud, kui et senine töökoht võib jääda kus seda ja teist, kodanik ootab loterii võidusummat...

3. Maatriksiskeem. Loteriil miljoni võitnud inimesele pole Brežnevi-aegne teler muidugi seisusekohane. Nagu tellitult ilmub postkasti kiri, et uusim kodukino kingitakse igale lotomiljonärile, kes saadab juurdelisatud nimekirja esimesele nimele 25 eurot ja lisab nimekirja lõppu oma nime. Selgitav tekst teatab, et tegu on spetsiaalse, ainult lotomiljonäre hõlmava reklaamikampaaniaga, mis kestab lühikest aega, nii et raha saatmisega on kiire. Loomulikult on lisatud ka pildid esimestest lotomiljonäridest, kel uus kodukino juba käes.

4. Auhinna saatmise ja administreerimise kulud. Kodukino on kodanikul nüüd samahästi kui olemas ja lotomiljon ikka veel kulutamata. Juba järgmisel päeval tuleb aga teade, et ELi bürokraatlike seaduste tõttu peab saaja enne lotovõidu ülekandmist tasuma veel asjaajamiskulud ja riigilõivu, kokku 250 eurot.

5. Kinnisvarainvesteeringud. Pärast niisuguste kulude kinnimaksmist asub värske miljonär endale uut ja mugavamat kodu otsima. Õigesti teeb, sest postkastist leiab ta kutse tulla kinnisvaraarendajate presentatsioonile, mille osalemistasu on vaid 500 krooni. Seal näeb ta projekti ja maketti ridaelamust, mille ehitamine on kohe-kohe algamas. Loomulikult kirjutab ta sealsamas alla dokumentidele, mille järgi tema praegune kahetoaline korter Tallinna mägedel panditakse ridaelamuboksi esmase sissemaksu jaoks. Pole ju põhjust kontrollida maaklerite tausta, kes on enesekindlad, viisakad, ilmselt oma ala tundvad inimesed. Mõistagi võtab ta kaasa ka maaklerite nimekaardid ja peotäie reklaamprospekte, mis tutvustavad võimalusi kinnisvaraäris raha teha. Maaklerite telefoninumber on küll imelikuvõitu algusnumbritega, aga see on pisiasi.

6. Tasulised telefoninumbrid. Üsna pea ja täiesti juhuslikult kohtab kodanik teisigi sarnase algusega telefoninumbreid. Firma, mille miljonivõit on kohe-kohe saabumas, teatab: on veel tarvis täpsustada mõni pisiasi. Palutakse neile helistada ning telefoninumbri algus meenutab kinnisvaraarendajate nimekaardil nähtud numbreid. Kodanik helistab viisakalt saadud numbrile ning sealt küsitakse veel kord tema täpseid isikuandmeid ning pangakonto numbrit. Pärast veerandtunnist kõnet tänatakse teda sõbralikult ning lubatakse nädala pärast lõplikult teatada, millal on võimalik raha üle kanda. Järgmisel päeval saab kodanik teada, et telefoninumber, millele ta helistas, on tasuline teenustelefon.

7. Investeeringubluff. Samal ajal on juba laiali jutt, et kodanik hakkab rikkaks saama. Igatahes tuleb tema postkasti kuhjade viisi ettepanekuid investeerida kalliskividesse, mis asuvad Liechtensteini pangaseifides, paigutada raha Tše-tšeenias tööd alustava naftapuurimisfirma aktsiatesse, India kinnisvarafirmadesse, seedermänni käbidest pressitud õlisse. Üks neist pakkujatest on nõus tehinguga ootama ka järgmise nädalani, kui lotoraha kohal. Telefonivestluses temaga tuleb huvitaval kombel välja, et kalliskivid on siiski mitte Liechtensteinis, vaid hoopis Nigeerias pangaseifis.

8. Nigeeria ettemaksubluff. Juveelimees Nigeeriast erineb teistest investeerimisnõustajaist selle poolest, et tema helistab järgmisel nädalal kodanikule ise tagasi ega nõuagi, et uuesti talle helistataks. Telefonijutt jääb siiski lühikeseks, edasi vesteldakse IM-kanaleid kasutades üle interneti. Osavmees Nigeeriast annab teada, et kui tal oleks veidi raha kohalike ametnike äraostmiseks, võiks ta hoopis suurema koguse kalliskividega lihtsalt jalga lasta. Kui meie tubli kodanik talle mõni tuhat dollarit laenaks, siis oleks ta nõus mitmemiljonilise noosi ausalt pooleks jagama. Mõeldud-tehtud. Nagunii tuttav naabermaja Maximillian, kes alati õigel ajal ja kohas head nõu annab, pakkus kodaniku auto eest täpselt 3000 dollarit. Veel küsib Aafrika kompanjon kodaniku pangakonto numbrit ja palub endale kiiremas korras võtta ka krediitkaart ning teatada selle number.

9. Petukrediit. Suuremaid summasid oodates jääb kodaniku käiberaha kõhnukeseks. Nagu tellitult tekib e-posti mitu kirja, mis pakuvad lühiajalisi, garantiita kiirlaene. Kodanik küsib, kas nii väike summa nagu 10 000 dollarit sobiks? Sobib ikka, ainult et eelnevalt tuleb maksta kindlustustasu 5% laenusummast. Kindlustus makstud, asub kodanik ootama lähipäevil laekuvat laenusummat. Hm, sellest ootamisest tuleb meelde, et ta ootab ka lotomiljonit ja midagi oli veel? Õige, materjale ning seadmeid kodutööks, mille eest ammugi makstud. Samuti kodukino. Nojah, küllap need lubatud töömaterjalid on tollis või postis takerdunud ja ongi parem, praegu pole aega nendega tegelda.

10. Püramiidskeemid. Viimaste nädalate sündmuste ja ootamise peale hakkavad kodanikule meenuma ajad kümmekond aastat tagasi. Siis paigutasid mitmed tuttavad raha investeerimisfondi, mida hiljem, kui skeem lõhki läks, püramiidskeemiks nimetati. Tookord viskas kodanik nalja lihtsameelsete aadressil, kes uskusid jutte ratsa rikkaks saamisest. Ega ometi tema endaga sama lugu pole juhtunud? Ei, pole võimalik. Kõiki ärisid ja investeeringuid on ta ju arutanud naabermaja Maximilliani ning mõne teise hea sõbraga; nemadki arvasid, et seekord paistab asi õige olema. Ega polegi muud, kui tuleb veel natuke oodata, ja ongi mured murtud.