Bosnia: ilus mägine riik sõdadest tasapisi toibumas

Küll on aga kohalikud avastusest agaralt kinni haaranud. Paljud on püsti pannud oma äri, müües püramiidide piltidega T-särke, suveniire, õlut jms nänni, mida võib oletatava ehitise nõlvadel osta pea igal sammul.

Bosnia-Montenegro piiri äärsetel aladel asuv Sutjeska (Sutjesci) rahvuspark on loodusreservaat, mille territooriumil paikneb Euroopas haruldane Perucica ürgmets. Ka Bosnia kõrgeim mäetipp Maglic (2386 meetrit) on samas rahvuspargis.

Teise maailmasõja ajal tegutses praeguse Sutjeska rahvuspargi territooriumil tugev partisaniliikumine Saksa vägede vastu. Sakslaste üle saadud võitusid kajastavad seal mitmed mälestusmärgid ja ausambad.

Kunagisele Jugoslaavia diktaatorile Josip Titole eriti oluliseks saanud lahingupaika Tjentiste külakese lähistel on mäenõlvale püstitatud hiiglaslik memoriaal.

Samas piirkonnas asuvad Tara ja Drina jõed on ka oivalised rafting'u-piirkonnad - sealse Tara jõe kanjonid on USAs asuva Grand Canyoni järel sügavaimad maailmas. Ligi 80 kilomeetri pikkuses kanjonis on võimalik kärestikel sõita nii lühemaid kui ka pikemaid distantse. Kui rohkem aega varuks, pakuvad eelkõige aga mitmepäevased rafting'u-reisid unustamatuid elamusi - loodus on sealkandis tõesti imeline.

Kuigi pärast 1990. aastatel peetud sõda on maamiinide likvideerimiseks tehtud olulisi pingutusi, on Bosnias siiani endiselt palju mineeritud piirkondi, kuhu matkamine on ohtlik.

Sõjaajast jäänud (ning veel likvideerimata) miiniväljad on küll tähistatud erksate siltidega ja piiratud okastraataedadega, kuid sellest hoolimata ei ole soovitav ettetallatud radadelt kõrvale astuda. Kui siiski matk ette võtta, tasuks kindlasti kohalikelt elanikelt uurida, kuivõrd puhastatud on piirkond miinidest.

Sarajevo ise paraneb aegamööda sõjakahjudest. Paljud majad on veel kuuliaukudest ja mürsukildudest täksitud, rususid kohtab suisa kesklinnas. Ent kibe ehitustöö ja soov pealinn taas ilusaks muuta on sundinud kohalikke renoveerimisega kiirustama.