Oliver Kruuda levitab uut usku

Juhin tähelepanu lause teisele poolele. Parafraseerides: meie, tööandjad, oleme need, kes elu edasi viivad, makse ja palka maksavad. Kruuda avalduse sõnumiga jätkates: meil on raha, meie oleme ka need, kelle sõna peaks kuulama ülejäänud ühiskonnaliikmed, sh kohtuametnikud ja prokurörid. Rõhutan: mitte lihtsalt kuulama, vaid sõna kuulama.

Umbes kuu aega tagasi oli Ekspressis Kruudaga ka suurepärane intervjuu, kus mees rääkis avatult endast, rahast, ka enda elufilosoofiast. "Minu meelest oli see niivõrd hea nali," ütles ta K-Kohukese kampaania kohta. Selline on siis Kruuda arusaam seaduskuulekusest ja demokraatiast.

Mulle Oliver Kruuda tegelikult meeldib. Tunnustan kõrgelt tema tööd töösturina ja tööandjana. Meeldib tema avatus ja suhtlemisstiil. Kuid temaga poliitika ja äri seoste teemal vestlemine ehmatab. Tema jutust kostab läbi erakordne pragmatism ja küünilisus. Kruuda toetab miljonite kroonidega Edgar Savisaart, sest "ta on ainukene, kes julgeb teha otsuseid". Seda Kruuda meelsasti ei mööna, aga mitmed Keskerakonna inimeste tehtud otsused on ka temale erakordselt kasumlikud.

Seega, demokraatia on justkui kaup, parima pakkumise teinu saab ka enda jaoks parima demokraatia. Nukker on see, et kohati on Kruudal õigus. Tõesti, rahaga saab osta poliitilist võimu, rääkimata isiklikest soodsatest tehingutest. Lugusid Kruuda ja Keskerakonna rahasuhetest ja tehingutest on Äripäevas korduvalt ilmunud.

Kruuda pole muidugi üksi. Samasugust ideoloogiat kannab vähemasti tegude kaudu ka Urmas Sõõrumaa. Oli ju Sõõrumaa see, kes 2003. aasta valimiste järgsel õhtul üritas kokku panna valitsusliitu Reformierakonnast, Keskerakonnast ja Rahvaliidust. Toona see ei õnnestunud. Aga vaadake, kes täna võimul on! Reedeses Äripäevas ütles Sõõrumaa: "Tahaks sõna sekka öelda ja raha asi tuleb teemaks." Sobivad otsused ja lahendused on seotud antava rahaga. M.o.t.t.

Niisiis: ehkki keegi pole neid sinna valinud, valitseb Tallinna linna ning mitmeid olulisi riigiasutusi täna tegelikult üks ärimeeste klann. Miks? Esiteks, neil on raha. Teiseks, nad teavad või arvavad teadvat, mis on rahvale, riigile, ühiskonnale (ja neile endile) hea.

Ja kolmandaks, nad usuvad, et ühiskonna arengut on võimalik osta, välistades nii demokraatiaga kaasas käivad tüütud ja ajamahukad arutelud.

Kruuda kirjast kumab läbi ka soov saada Aadu Luukase järeltulijaks, ettevõtjate kõnemeheks. Lahkunud Luukase saapad on aga Kruuda jaoks liiga suured. Liiga erinevad on kahe mehe arusaamad ettevõtjate rollist ühiskonnas ja demokraatia arengust.