Uudised
Ain Alvela
5. november 2006 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tsingikiht teraspinnal silub roostehaavad

Kuigi värviga katmine tuleb tellijale algselt odavamalt kätte, ilmutab tsinkimise tasuvus ennast aastate möödudes, sest värv annab ilmastiku käes kergemini järele ning konstruktsioon vajab juba kümnekonna aasta pärast uut korrosioonitõrjet.

Kuumtsinkimisel saab metall üle 80 mikroni (2m) paksuse tsingikihi, millest aastas hävib vaid keskmiselt kaks mikronit. Tsingivannis 450 kraadini kuumutatud vedel tsink reageerib sellesse kastetud rauaga, moodustades raua pinnale ühise lahutamatu roostevaba seose, mis ongi tsingitud pinna vastupidavuse põhjus. Kui tsingitud metalli näiteks naelaga kriimustada, asub tsink ise "haava" parandama.

Värvitud metalli puhul asub vigastatud pinnale aga kiiresti rooste. Tsinkimise eelis on, et kaitsekiht moodustub ka detaili õõnsustesse (näiteks torude sisemusse), samuti talub tsingitud teras kõrget temperatuuri, mistõttu on võimalik tsinkida kuumaveetorusid, katelde detaile jms.

Eesti Ehitusmaterjalitootjate Liidu tegevdirektor Enno Rebane möönab, et kuumtsinkimine on võimalikest parim korrosioonikaitsevahend.

"Kui näiteks armatuurraual on piisav õhutihe betoonist kaitsekiht, püsib ka tsinkimata raud selle sees hästi ehedana," räägib Rebane. "Tsinkimine muutub oluliseks kohtades, kus õhk võib metallile juurde pääseda ja tekib roostetamise oht."

Eestis tegeleb kuumtsinkimisega AS Galv-Est. Ettevõtte arendusjuht Leo Martinen märgib, et firma peamine tegevusala on kuumtsinkimisteenuse osutamine kõikidele klientidele tellimuse suurusest sõltumata, kusjuures teenuse hinna aluseks võetakse toodangu kaal pärast tsinkimist. Tsinkimise käigus võib toote kaalule lisanduda kuni 10%.

Terase vale keemiline koostis (eriti ränisisaldus) rikub mitte ainult tsingitud pinna kvaliteeti, vaid kasvatades oluliselt nakkuvat tsingikihti, mõjutab ka tsinkimise hinda.

Galv-Esti müügijuhi Tarmo Maaseli hinnangul jääb kuumtsinkimise keskmine hind vahemikku 7-10 kr/kg.

"See on kallim kui värvimine ja loomulikult polegi mõtet tsinkida konstruktsioone, mida kasutatakse ehitiste juures, mis on kavas paarikümne aasta pärast kokku lükata," märgib ta. "Kui vaadata, kuidas praegu teatud tüüpi hooneid ehitatakse, siis jääbki mulje, et nende elueaks ei planeerita üle paarikümne aasta."

Oluline on, et tsinkimisele läheks valmis detail, mis kinnitatakse konstruktsiooni poltide abil, sest juba tsingikihiga kaetud detaile pole soovitav keevitada.

Ehituskeemilisi ja -füüsilisi materjale müüva ja konsulteerimisega tegeleva OÜ TarmaTrade insener Alar Piirfeld tõdeb, et Euroopas kehtib korrosioonitõrjeks terve reeglite kogumik, aga Eestis ei tea sellest õigupoolest keegi midagi.

"Inseneridel on ükskõik, kui hästi või halvasti mingi konstruktsioon on rooste eest kaitstud," nendib Piirfeld. Ta lisab, et tsink pole iseenesest veel mingi imerohi, sest ka seda on vaja korrosiooni eest kaitsta.

Tsink on hõbedavärvi metall, mis on rauast keemiliselt aktiivsem. Just see omadus tagab tsingitud terasele hea kaitse rooste eest.

Aktiivsema metallina ohverdab tsink ennast raua asemel. Kui näiteks tsingitud teraspinnale tekib defekt, mis ulatub terase pinnani, siis tsink ohverdab ennast - vigastatud koht kattub tsingisooladega, viimased aga takistavad raua korrodeerumist.

Siiski ei ole tsingiga kaetud teras täielikult kaitstud, sest nii nagu kõik metallid, korrodeerub ka tsink, kusjuures kõige ohtlikumad on tsingile happed, eelkõige vääveldioksiid, aga ka merevesi. Tsingikate muutub koos sool- või väävelhappega vees lahustuvaks - tekivad tsingisoolad, mis vihmaga maha loputatakse. Seega pole ka tsingikate igavene, vaid kulub ajaga maha ning vajab seetõttu lisakaitset, mida pakub näiteks värvimine.

Tsinkimist kasutatakse eelkõige kohtades, kus on keemiliselt aktiivne keskkond.

Terasest konstruktsioonide roostetõrjeks kasutatakse värve, aga siis on konstruktsioon eelnevalt haaveldatud või puhastatud liivapritsiga. Kasutusel on kahekomponentsed epoksüüdvärvid ja tulekaitsevärvid. Värvitööle annab garantii ehitaja või konstruktsiooni tootja, normaalsetes tingimustes peaks see olema hoone eluea pikkune. Ehitusgarantii on tavaliselt kaks aastat.

Kui tegemist on näiteks ujulate, keemiatööstuse hoonetega vms, soovitan tsinkimist, kuigi suurte detailide tsinkimine kujuneb kulukaks ja keerukaks. Tsingitud konstruktsioonidele antakse tavaliselt seitsme aasta pikkune garantii.