• OMX Baltic0,11%318,19
  • OMX Riga−0,79%954,84
  • OMX Tallinn0,29%2 205,58
  • OMX Vilnius−0,01%1 506,66
  • S&P 500−0,02%7 704,13
  • DOW 30−0,31%51 349,98
  • Nasdaq 0,01%26 939,37
  • FTSE 1000,24%10 705,75
  • Nikkei 2251,3%66 364,2
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,11
  • OMX Baltic0,11%318,19
  • OMX Riga−0,79%954,84
  • OMX Tallinn0,29%2 205,58
  • OMX Vilnius−0,01%1 506,66
  • S&P 500−0,02%7 704,13
  • DOW 30−0,31%51 349,98
  • Nasdaq 0,01%26 939,37
  • FTSE 1000,24%10 705,75
  • Nikkei 2251,3%66 364,2
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,11
Kuigi värviga katmine tuleb tellijale algselt odavamalt kätte, ilmutab tsinkimise tasuvus ennast aastate möödudes, sest värv annab ilmastiku käes kergemini järele ning konstruktsioon vajab juba kümnekonna aasta pärast uut korrosioonitõrjet.
Kuumtsinkimisel saab metall üle 80 mikroni (2m) paksuse tsingikihi, millest aastas hävib vaid keskmiselt kaks mikronit. Tsingivannis 450 kraadini kuumutatud vedel tsink reageerib sellesse kastetud rauaga, moodustades raua pinnale ühise lahutamatu roostevaba seose, mis ongi tsingitud pinna vastupidavuse põhjus. Kui tsingitud metalli näiteks naelaga kriimustada, asub tsink ise "haava" parandama.
Värvitud metalli puhul asub vigastatud pinnale aga kiiresti rooste. Tsinkimise eelis on, et kaitsekiht moodustub ka detaili õõnsustesse (näiteks torude sisemusse), samuti talub tsingitud teras kõrget temperatuuri, mistõttu on võimalik tsinkida kuumaveetorusid, katelde detaile jms.
"Inseneridel on ükskõik, kui hästi või halvasti mingi konstruktsioon on rooste eest kaitstud," nendib Piirfeld. Ta lisab, et tsink pole iseenesest veel mingi imerohi, sest ka seda on vaja korrosiooni eest kaitsta.
Tsink on hõbedavärvi metall, mis on rauast keemiliselt aktiivsem. Just see omadus tagab tsingitud terasele hea kaitse rooste eest.
Aktiivsema metallina ohverdab tsink ennast raua asemel. Kui näiteks tsingitud teraspinnale tekib defekt, mis ulatub terase pinnani, siis tsink ohverdab ennast - vigastatud koht kattub tsingisooladega, viimased aga takistavad raua korrodeerumist.
Siiski ei ole tsingiga kaetud teras täielikult kaitstud, sest nii nagu kõik metallid, korrodeerub ka tsink, kusjuures kõige ohtlikumad on tsingile happed, eelkõige vääveldioksiid, aga ka merevesi. Tsingikate muutub koos sool- või väävelhappega vees lahustuvaks - tekivad tsingisoolad, mis vihmaga maha loputatakse. Seega pole ka tsingikate igavene, vaid kulub ajaga maha ning vajab seetõttu lisakaitset, mida pakub näiteks värvimine.
Tsinkimist kasutatakse eelkõige kohtades, kus on keemiliselt aktiivne keskkond.
Terasest konstruktsioonide roostetõrjeks kasutatakse värve, aga siis on konstruktsioon eelnevalt haaveldatud või puhastatud liivapritsiga. Kasutusel on kahekomponentsed epoksüüdvärvid ja tulekaitsevärvid. Värvitööle annab garantii ehitaja või konstruktsiooni tootja, normaalsetes tingimustes peaks see olema hoone eluea pikkune. Ehitusgarantii on tavaliselt kaks aastat.
Kui tegemist on näiteks ujulate, keemiatööstuse hoonetega vms, soovitan tsinkimist, kuigi suurte detailide tsinkimine kujuneb kulukaks ja keerukaks. Tsingitud konstruktsioonidele antakse tavaliselt seitsme aasta pikkune garantii.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele