Tehase rajamise sõnumiks kohapealsele elanikkonnale oli töö võimaldamine ligi poolesajale inimesele. Käesoleval ajal ja ka tulevikus on kogu vabariigis kõige teravamaks probleemiks tööjõu puudus. Kas selle nimel Mõhküla hävitamine on õige tegu, avaldasid oma muret Mõhküla elanikud ajalehes Vooremaa.

Mõhküla elanike arust peaks vallavalitsus järgima Vello Kepparti raamatus "Keskkonnakaitse" kirja pandud olulist tõede: esimesena võtta kaitse alla väärtuslik põllumaa. Põltsamaa ja Mõhküla on oma nime saanud heast põllumaast, leivavilja maast...

"Ebaõige on sellisele maale rajada tööstusehitis. Heaks asukohaks on ka meie vallas jäätmaid, mis samuti asuvad peateede lähedal. Analoogne betoonitehas Lätimaal ongi just jäätmaale ehitatud. Muld on loodusvara ja seda peame jõuliselt kaitsma. Meie põldudel võiks rakendada ökoloogilist turismi, arendada mahepõllumajandust. Tallinna- Tartu maantee saastus ei ulatu meie põldudele" seisab protestikirjas.

Väljakannatamatuks muutub elanike elukeskkond tehase poolt tekitatud suurtranspordi liikluse, heitgaaside, tolmu ja külamiljöösse täiesti sobimatu kõrgehitusega. Mitmed pered on tulnud linnast ja külla kaunisse loodusse oma kodud rajanud. Tehase olemasolu nullib selle täiesti ja ühtlasi vähendab Mõhküla elanike kinnisvarade väärtust.

Mõhküla elanikud ei väsi võitlemast oma praeguste elutingimuste säilimise eest. "Oleme koostanud betoonitehase ehitamise vastu protestilehe, kus on 50 allkirja. Paljud, isegi Tallinna maantee äärsed elanikud soovivad veel oma allkirju lisada. Loodame Põltsamaa vallavolikogu arukale otsusele mitte rajada Mõhkülla betoonitehast, pidades lugu oma valijate soovidest ja hoolida meie käekäigust" kirjutavad Mõhküla elanikud.