Äripäev
Telli Äripäev €2.99 kuu
Äripäev
Minu ÄP
  • OMX Baltic−0,43%295,84
  • OMX Riga0,07%905,32
  • OMX Tallinn−0,13%2 038,32
  • OMX Vilnius−0,22%1 202,32
  • S&P 500−0,3%6 370,86
  • DOW 30−0,46%44 632,99
  • Nasdaq −0,38%21 098,29
  • FTSE 100−0,25%9 113,77
  • Nikkei 225−0,05%40 654,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%94,72
  • OMX Baltic−0,43%295,84
  • OMX Riga0,07%905,32
  • OMX Tallinn−0,13%2 038,32
  • OMX Vilnius−0,22%1 202,32
  • S&P 500−0,3%6 370,86
  • DOW 30−0,46%44 632,99
  • Nasdaq −0,38%21 098,29
  • FTSE 100−0,25%9 113,77
  • Nikkei 225−0,05%40 654,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%94,72

Äripäev

Mariliis Pinn

Eesti Ehituskonverentsil 2020 Kultuurikatlas autasustati võitjaid. Fotol Madis Mägi.
  • 23.11.20, 12:13
Ehitusfirmade TOP: võitja toore jõuga midagi tegema ei torma
"Kes ehitada tahab, see ehitab nagunii, aga praeguses seisus pigem aasta hiljem," usub Nordecon Betooni juhatuse esimees Mait Rõõmusaar.
  • 19.05.20, 13:04
Ehitusettevõtjad on rääkinud: kriisi ootame sügiseks
Kuna Noblessneri kvartali ala on arendusjärgus, pole kõiki rattahoidjaid veel üles pandud. Eelistuseks on olnud teha palju väikeseid rattahoidikuid, mitte ühte suurt nn rattakuuri.
  • 11.08.19, 15:51
Jalgrattad suruvad autod parklatest välja
Printallist on müügidirektori Margus Liivamägi sõnul saanud mitmekesise valikuga trükikoda, kus klient saab teostada kõik unistused.
  • 08.02.17, 13:15
45aastane firma tunneb ennast noorukina
Oot-Oot mööbel
  • 13.12.16, 12:15
TOP: Kes oli mullu parim mööblitootja?
TOP: parimad ehitajad keskenduvad tugevustele
  • 21.11.16, 16:00
TOP: parimad ehitajad keskenduvad tugevustele
Värvitootmises on põhilisteks märksõnadeks keskkonna- ja kasutajasõbralikkus ning maksimaalne ohutus.
  • 15.11.16, 15:45
Keemiatööstuse TOP: 49 edukamat Eesti keemiatööstust
Ühe aasta kasv ei tähenda midagi, leiab ettevõtte juht Andres Puksov.
  • 30.10.16, 07:42
Ettevõtja otsib tikutulega tahet
Kui kohtlemine on hea, siis püsivad ka head mehed tööl, leiab STEBA Building juht Rene Stets.
  • 29.10.16, 08:54
Firma, mis maksab 4000-eurost palka
Dan Strömberg, Telia Eesti juhatuse esimees
  • 27.10.16, 14:30
Milline on parim telekomifirma?
Starship Technologies-i pakirobot
  • 27.10.16, 13:45
TOP: Milline on parim IT-ettevõte?
KMG Inseneriehituse ASi juhatuse liige Indrek Pappel ennustab taristusehituses vaikset perioodi.
  • 13.10.16, 12:15
Taristuehitajad ärevas ootuses
Peterburi tee ehitus
  • 13.10.16, 10:00
Taristuehitajate TOP: kes tuli kasinates oludes toime?
Korraliku pitsaahju ehitamine on kulukas ettevõtmine.
  • 29.06.16, 11:00
Kuidas ehitada aeda korralik ahi?
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul on metsatööstussektor suutnud kriisist kiiresti taastuda ja efektiivsust kasvatada.
  • 23.06.16, 00:01
Metsatööstus kiirelt taastunud
Tikkurila koolituskeskuse juht Meelis Tarto näitab, kuidas vana tooli värskendada.
  • 21.06.16, 13:15
Huvi ehitama õppida on suur
Karm konkurents on muutnud arendajad vastutulelikuks ja muudatustega keegi lisatulu teenida ei ürita.
  • 14.06.16, 08:30
Karm konkurents on arendajad paindlikuks muutnud
Ehitisregistrisse tuleb aastaks 2020 kanda üle 20ruutmeetrised hooned, lisaks eluruumidele ka suuremad kuurid, saunad, garaažid ja laudad.
  • 24.05.16, 08:15
Eidekeste ehmatamise seadus: riik korrastab ehitusregistrit
Metsaomanik Mihkel Maala ei taha olla koleda näoga kohalik, kelle eest metsa kaitsma peaks, vaid mõistlik metsaomanik, kes hoiab loodust.
  • 17.05.16, 12:33
Miks ärritab looduskaitse metsaomanikku?
Põlevikivituhaga väetatud kuusk.
  • 17.05.16, 12:26
Põlevkivituhk metsa väetama?
Merko on varasemad logoga infotahvlid võimalusel eemaldanud ning asendanud kodulehe aadressiga.
  • 17.05.16, 07:00
Reklaamimaks muutis ehitusplatsi infotahvleid
Hoonet projekteerides ja ehitades tasub mõelda selles tulevikus kasutatavate võrgulahenduste peale.
  • 10.05.16, 15:15
Hoonet projekteerides pea silmas ka netikasutajaid
Arhitektuuri- ja inseneribüroo Novarc juht Jüri Rass näeb, et digilahendused aitaksid ehitusel paremaid eel­arveid teha.
  • 14.04.16, 14:00
Ehitajate digilahendus levib visalt
Lankide arvepidamine lank.ee leheküljel
  • 14.04.16, 10:15
Tarkvara loeb langil koormad kokku
Ära vii prügi metsa!!!!!
  • 14.04.16, 02:25
Ära tassi prügi metsa!
Kuigi ehitusmahud mullu kangesid, siis ehitusmaterjalitootjate müügimahud kasvasid.
  • 10.04.16, 09:30
Ehitusmaterjalitootjad ootavad kasvu
Kuidas ehitada vundamenti?
  • 08.04.16, 08:45
Kuidas ehitada vundamenti?
Võrreldes ehitatava majaga on tehasemajade eeliseks läbi mõeldud tehnilised lahendused ja ehituskiirus.
  • 05.04.16, 07:00
Kataloogimaja säästab klienti ehitusmuredest
Kliendi tähelepanu püüdmiseks, ka sotsiaalmeedias, on tihti vaid üks võimalus.
  • 04.04.16, 07:30
Hea idee või katastroof?
Vana maja katuse annab soojapidavamaks muuta, asendades olemasoleva soojustuse soojapidavama lahendusega.
  • 29.03.16, 00:01
Vana maja saab energiatõhusamaks muuta
Päästeameti sõnul kujutab iga kasutuseta hoone endast ohtu, mistõttu need tuleks lammutada.
  • 15.03.16, 07:00
Ohtlikud hooned vajavad lammutamist
“Ennekõike peaks kava andma metsaomanikele täiendava kindluse, et erametsade uuendamine on riigi prioriteet. Ehk seega toetatav tegevus ka edaspidi,” kommenteeris SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun uut plaani. Uue perioodi rakendusplaani tegevuste kavandamisel on olulist tähelepanu pööratud arengukava täitmise aruandes aastate 2011–2015 kohta esile tõstetud probleemidele, milleks on metsaressursi tarbimisväärtuse vähenemine, kodumaiste metsaistikute puudus ning metsaomanike ebavõrdne kohtlemine loodusväärtuste kaitsega seotud saamata jääva tulu kompenseerimisel. “Olulisemad prioriteedid on metsade majandamine, mis hõlmab metsade kasvatamist, kasutamist, uuendamist ning metsaomanike nõustamist ja metsamaa maaparandust,” ütles metsakonsulent Ülle Läll ja lisas, et oluliseks tuleb pidada ka väheväärtuslike puistute pindala vähendamist ning nende alade metsastamist majanduslikult enamtasuvate puuliikidega. “Selleks on oluline metsakultuuride rajamine, noore metsa hooldus ning metsa kaitsmine kahjurite eest. Oluliseks tuleb pidada ka metsamaa niiskusrežiimi parandamist majandusmetsades. Jätkusuutlikkuse seisukohast tuleb vältida liigset regulatsiooni ning seadusandluse pidevat muutmist.” Leebemad nõuded raiele. Aun tõi välja, et metsaomanike jaoks on kindlasti ka oluline, et raieregulatsioone vaadatakse üle – leevendatakse näiteks turberaiete ja valikraiete piiranguid. Raiemaht on Eestis tõusnud keskmiselt 9,5 miljoni kuupmeetrini aastas, mis moodustab ligikaudu 70% seatud eesmärgist – metsanduse arengukava näeb jätkusuutliku raiemahuna ette kuni 15 miljonit tihumeetrit aastas – ja jääb alla viimaste aastakümnete metsa juurdekasvust. Eesti majandusmetsades jääb seega erinevatel põhjustel võimalikust kasutusmahust igal aastal tarbimata kuni 5 miljonit kuupmeetrit puitu. See tähendab, et väheneb metsa kasutusväärtus, samal ajal suureneb küpse metsa tagavara, millele on iseloomulikud juure- ja tüvemädanike kahjustused. Madal hind ei meelita raiuma. Läll selgitas, et sooviga metsaressurssi enam kasutada, oodatakse uue rakendusplaaniga ka metsaomanikelt raiete planeerimist ja teostamist. “Paraku on puidu jätkuvalt madal hind signaaliks, et meie tööstused puitu tegelikult sellises mahus ei vaja,” tõi Läll välja. Seega on arengukava rakendusplaani elluviimiseks vajalik laiemat lähenemist, kui raiemahu suurendamise planeerimine. Vajalik on puidu kasutuse suurendamine kohapealse väärindamise läbi. Läll lisas, et madalakvaliteedilised metsad lähevad majandamisse siis, kui tekib nõudlus hakkpuidu järele. Siinkohal tuleks rohkem arendada kohalikke koostootmisjaamu. “Majandatav mets tuleks raiuda vanuses, mil puidu realiseerimisest saadav tulu ja metsade võime siduda süsinikku on maksimaalne. Vastasel juhul jääb Eestil tervikuna kasutamata võimalus tööhõive suurendamiseks ning fossiilsete materjalide asendamiseks läbi taastuvressursi kasutamise,” lisas keskkonnaminister Marko Pomerants. Metsaressursi tarbimisväärtuse langemise peatamiseks ning metsade majanduslikult ratsionaalsema majandamise tagamiseks on rakendusplaanis kavandatud metsade majandamise tulukust arvestavate küpsusvanuste rakendamine, metsauuendamise hea tava koostamine, metsaomanike jätkuv nõustamine ning erametsade uuendamise toetamine. Abiks väheväärtuslikuma puidu kasutamisel on ka täiendavate võimsuste loomine ja kasutamine energeetikas. Puudus puuistikutest. Ligikaudu 80 protsenti investeeringutest uue tootliku metsapõlve saamiseks tehakse riigile kuuluvates metsades. Erametsaomanike huvi metsade uuendamisse investeerida on madal ja metsad uuenevad peamiselt looduslikult lehtpuu puistutega. Väheväärtusliku metsamaterjali kuhjumine majandusmetsadesse hoiab aga puithakke ja küttematerjali hinnad sedavõrd madalal, et metsaomanikul puudub motivatsioon seda raiuda ja uue metsaga asendada. Samas Aun kinnitab, et metsaistutus ka erametsades on hoogsalt käima läinud, kuid probleemiks on kujunenud metsaistikute nappus. “Olude sunnil toome importtaimi. Metsaühistute arengu jätkuv toetamine loob kindluse taimekasvatajatele, et tulevikutoodang ka metsaomanikeni jõuab,” tõi Aun välja ühe suurima probleemi, millele plaan peaks leevendust pakkuma. “Metsaühistu saab olla metsaomanike taimetellimuste koordineerija, nende abistaja metsa istutamisel ning uue metsa edasisel hooldamisel. Nii saavad taimetootjad keskenduda enda põhitegevusele – taimede kasvatamine – ja ei pea niivõrd muretsema turustamise pärast. Kui riik aitab toetava tegevusega erasektori nõudlust hoida, on see väga hea baas pakkumispoole järgitulekuks.” Eestimaise istutusmaterjali tootmise toetamiseks on plaanis koostada metsataimede toodangu ja tarbimisvajaduse prognoose, soodustada investeeringuid metsaistutusmaterjali tootmise arendamisse. Paralleelselt vaadatakse üle imporditava istutusmaterjali kvaliteet ning piiratakse kultiveerimismaterjali Eestisse sissetoomist kahe laiuskraadiga lõuna suunas, mis tähendab, et Leedu päritoluga metsataimi mõne aasta pärast enam sisse tuua ei saa. Samuti tuleb rohkem tegeleda raiutud alade uuendamisega kasvukohale sobiva puuliigiga. “Väga oluline on kodumaise istutusmaterjali kättesaadavus. Siin oleks oodanud jätkuvat koostööd RMKga, kahjuks lõpetas RMK metsataimede müügi erasektorile,” ütleb Läll ja leiab, et seega oleks vajalik erakätes olevate taimlate arendamine või juba tegutsevate taimlate suurem koostöö metsaühistutega. “Metsaomanikud ise võiksid oma tegevusi pikemalt ette planeerida, kuid nagu alguses mainitud, on selleks puidule väärilist hinda vaja. Metsa saab lõigata vaid kord saja aasta jooksul ning see peaks kajastuma ka hinnas.” Rohkem raha nõustamisse. “Metsaomaniku seisukohalt on kindlasti olulised ka tegevused, mis on seotud metsainfo parema ja kiirema kättesaadavusega, et tagada metsaomanikule kohene ja terviklik ülevaade metsaga seotud piirangutest,” lisas keskkonnaminister. Üheks vajalikuks meetmeks metsaomanike abistamisel ja puidu turuletoomisel on juba pikemat aega olnud metsaomanike nõustamine. “Metsaomanikud on leidnud üles metsaühistud ja konsulendid ning saavad ühistegevuse läbi reaalset abi metsade majandamisel. Kahjuks napib raha nii nõustamisteenuse osutamiseks kui ka metsauuendustööde toetamiseks. Väga oluline on jätkuv noore metsa hoolduse toetus kuni 30 aastases puistus,” lisas Läll. Hinnaks veerandsada miljonit. Metsanduse arengukavas 2020. aastaks seatud eesmärkidest on eelmise perioodi, aastate 2011–2015 seisuga täidetud eesmärk rangelt kaitstavate metsade pindala osas. Ohustatud ja Eestile omaste liikide populatsioonide hea seisundi säilitamiseks on range kaitse alla võetud 10% ehk 227 200 hektarit metsamaa pindalast ja parandatud kaitstavate metsade esinduslikkust. Kokku on looduskaitsele eraldatud üle veerandi – 570 600 hektarit Eesti metsade pindalast. Metsanduse arengukava rakendusplaani kogumaksumus aastani 2020 on ca 24,7 miljonit eurot. Suurema osa arengukava kuludest moodustavad metsauuendamise, nõustamise, ühistegevuse ja maaparandusega seotud toetusmeetmed, riiklike kohustuste täitmiseks mõeldud arendustegevused, teadusuuringud ning teavitamine. Rakendusplaani aitavad ellu viia Eesti maaelu arengukava 2020 mitmed metsaga seotud meetmed.
  • 12.03.16, 13:00
Riik motiveerib metsaomanikke rohkem raiuma
Mullu võttis Crowdestate'i kinnisvara ühisrahastusportaal kasutusele uue infosüsteemi, mis muutis kogu andmetöötluse täisautomaatseks.
  • 02.03.16, 10:00
Crowdestate valmistub uute turgude võtmiseks
Arco Vara vanemmaakleri Agur Tammistu sõnul mõtlevad arendajad enam ka liikumispuudega inimeste vajadustele, sest see on hiljem hea müügiargument.
  • 24.02.16, 16:00
Kuidas pääseda majja ratastooliga?
Timber.ee portaali juht Toivo Asmer metsas.
  • 10.02.16, 13:15
Eesti vormelilegend kihutas metsaärisse
Sise- ja maalritööde RYL on kaks mahukat teost, milles on üksipulgi kirjas, kuidas sisetöid ja viimistlust teha tuleb ja millistele nõuetele need vastama peavad.
  • 02.02.16, 06:00
Mille põhjal nõuda siseviimistluse ümbertegemist?
SRC Groupi juhatuse liige Hannes Lilp.
  • 26.01.16, 13:30
TOP: Eesti edukamad töösturid
Välisinvestori jaoks on Baltimaadesse investeerimise motivaatoriks Kesk-Euroopast ja Skandinaaviast suurem tootlus, märkis Eversheds Ots & Co kinnisvaravaldkonna eest vastutav partner Randu Riiberg.
  • 22.01.16, 06:45
Euroopa kinnisvaraturg üllatab stabiilsusega
Otsus ergutab metsaomanikke oma metsi majandama ja teeb pisut tasuvamaks hooldusraiete tegemise, on metsaomanik Heiki Hepner rahul.
  • 21.01.16, 16:00
Puit ahju ja elektriks – metsaomanik rõõmustab
ASi Seve Ehituse müügiosakonna juhi Henri Enniste sõnul küsitakse palju passiivmajade kohta, uurides, millised on võimalused kulude vähendamiseks.
  • 19.01.16, 07:15
Luksus on valida tavalahendusega maja
Arendaja ja ehitaja taustauuring aitab vähendada ohtu, et garntiitööde ajaks võib ehitusfirma hoopis kadunud olla.
  • 12.01.16, 09:15
Ehitusgarantii seaduse uperpallides
Virtuaalassistent aitab interneti abil ettevõtjal tüütud ülesanded ise ära teha.
  • 07.01.16, 06:00
Virtuaalne assistent võtab tüütud tööd enda kanda
Ettevõtja ja vabakutseline ajakirjanik Mariliis Pinn.
  • 07.01.16, 06:00
Päästkem e-riik paberikuhja alt
Viru Keskuse juhatuse liikme Ants Vasari sõnul piirangud konkurentsis eelist ei anna, ekslusiivlepingud pigem takistavad kaubanduskeskuse arengut.
  • 11.12.15, 06:00
Üürilepingu eelkokkulepe ei kahjusta konkurentsi
Põhja-Norras Storskogis asuv ajutine põgenikelaager.
  • 03.12.15, 06:00
Laseks pagulased Eestisse
Bauhof pakub lisaks ehitmaterjalide müügile ka ehitusteenust.
  • 01.12.15, 06:00
Osta ehituspoest kogu remont
Pagulasd randumas Kreekas.
  • 30.11.15, 06:00
Kas edukad firmad palkaks pagulase?
Arco Vara äripindade osakonna juhataja Tarmo Tuisu sõnul peavad ärikinnisvara omanikud rohkem üüriliste leidmisega vaeva nägema ja sellele on kodus töötamine kindlasti mõju avaldanud.
  • 27.11.15, 06:00
Ärikinnisvaraturg ei pane uusi lahendusi otsima
Talumistasude tõstmine venib, kuid lootust juba on
  • 17.11.15, 13:30
Talumistasude tõstmine venib, kuid lootust juba on

Äripäev

Vana-Lõuna 39/1, 19094 Tallinn

(+372) 667 0111

[email protected]

Äripäev on ettevõtlike inimeste meediaväljaanne. Äripäeva omanik on Põhjamaade meediakontsern Bonnier Grupp.

© AS Äripäev 2000-2025