Turgusid seevastu huvitavad majandus (müük, kasumid, finantskulud) ja demograafia (säästud, pensionid, sotsiaalsüsteem). Majanduskommentaarides kirjutati pärast valimisi tervishoiust, energeetikamaksudest, elamutoetuste taastamisest, maksusüsteemi muutmisest jne. Kuid on üks probleem, mis pole piisavalt tähelepanu saanud.
Nimelt võib oodata, et uus Kongress on protektsionistlikum. Paljud kampaaniad keskendusid sellele teemale. Näiteks Iowast sai Esindajatekoja liikmeks demokraat Bruce Braley, kes võttis parlamendikoha vabakaubanduse pooldajalt. Wall Street Journali hinnangul tõi Braleyle edu just protektsionistlik retoorika.
Lühemas perspektiivis tõotab protektsionism poliitilist tulu ning näib majanduslikult vähekulukas. Pikemas perspektiivis toob see aga kaasa inflatsiooni, vähendab tootlikkust ning toob ka teistelt riikidelt protektsionistlikud vastulöögid. Kui protektsionistlik retoorika ja seadusandlus suurendavad maksukoormust või kaubandusbarjääre, on see kõigile kahjulik. Vaevalt, et uus Kongress hakkab kohe protektsionistlikke meetmeid rakendama, pigem tehakse vastavad ettepanekud.
Paljud on kiired selle peale vastama, et president Bush paneb neile algatustele veto. Mina nii lootusrikas pole: tõusva protektsionismi takistamisel on ohtlik jääda lootma Bushi vetole. Eeldusel, et protektsionism ei tugevne, kasvab maailmamajandus 2007. aastal ligi 5%. Seni jäävad peamisteks majandusteemadeks ülemaailmne majanduskasv, laienev kaubavahetus ja börside areng.
Praegu võib tunda inflatsioonisurvet üles ning Kongressi uus koosseis suurendab seda riski. Jääb vaid loota, et protektsionismi inetu lõust olukorda veel hullemaks ei muuda.
Autor: David R. Kotok