• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    The Observer: Litvinenko kavatses Vene võimuritelt raha välja pressida

    Briti pühapäevaleht The Observer väidab, et eelmisel nädalal surnud Vene eksspioon Aleksandr Litvinenko oli kavatsenud pressida mõjukatelt Vene luureametnikelt ja ärimeestelt välja suuri rahasummasid.

    The Observer viitab Londonis elavale Vene tudengile Julia Svetlitšnajale, kes tunnistas reas intervjuudes, et Litvinenko valduses oli olnud hulgaliselt julgeolekuteenistuse FSB dokumente, mida ta soovis suures rahahädas hakata müüma või väljapressimiseks kasutama, vahendas Postimees.ee.
    Westminsteri Ülikoolis politoloogiat õppiv Svetlitšnaja kohtus endise luurajaga sellel aastal ning oli viimaselt seejärel saanud rohkem kui sada elektronposti kirja. Litvinenko olevat talle seejuures teinud ettepaneku alustada äri, et «teha raha».
    «Ta rääkis mulle, et ta kavatseb kasutada väljapressimiseks või müüa tundlikku informatsiooni igasuguste võimsate inimeste, sealhulgas oligarhide, korrumpeerunud ametnike ja Kremli allikate kohta,» tunnistas Svetlitšnaja.
    Tema sõnul olevat Litvinenko summaks, mida ta kavatses iga kord nõuda selle eest, et «neid FSB dokumente» mitte avaldada, maininud 10 000 naela.
    «Litvinenko oli rahapuuduses ja kinnitas järeleandmatult, et ta saaks kätte ükskõik missugused toimikud,» lisas Svetlitšnaja. Nende seas olevat olnud ka nimekiri inimestest ja ettevõtetest, kes olid langenud Kremlis põlu alla. Ligipääs sellistele dokumentidele oleks teinud Litvinenkost nii Kremli kui ka suurärimeeste vaenlase, ent tema väiteid pole võimalik kinnitada, mistõttu on mõned vaatlejad nimetanud eksspiooni fantastiks.
    The Observer toob välja ka teise juhtlõnga, mida Scotland Yard seoses Litvinenko mõrva uurimisega kontrollib. Nimelt kinnitab ka praegu USAs paguluses elav endine KGB agent Juri Švets, et tal on oma kunagise kolleegi mürgitamise kohta tähtsat informatsiooni
    Švetsi oli teadaolevalt kontaktisikuks itaallasele Mario Scaramellale – julgeolekukonsultandile, kes kohtus Litvinenkoga vahetult enne viimase haigestumist. Scaramella organismist leiti sellel nädalal samuti radioaktiivse polooniumi jälgi ning praegu ravitakse teda ühes haiglas Londonis. «Ma usun, et mul on niidiots, mis seletaks juhtunud,» tunnistas Švets sellel nädalal enne, kui teda FBI töötajate juuresolekul küsitlesid Briti uurijad. Ta keeldus siiski oma andmeid avalikkusele lähemalt täpsustamast.
    Švetsi anonüümseks jäänud äripartner rääkis ajalehele siiski, et Litvinenko valduses võisid olla dokumendid, milles paljastati Kremli suhted kunagise naftagigandi Jukosega. Selle toimiku autoriks aga olevat olnud just Švets.
    Uue tegelasena spioonisaagasse ilmunud 53-aastane Švets teenis 1980. aastatel luurajana Washingtonis, kus ta ametlikult esines Vene uudisteagentuuri Tass korrespondendina. Hiljem töötas ta aga samamoodi nagu Litvinenkogi eksiilis elava Vene miljardäri Boriss Berezovski juures, kes on Kremliga lepitamatus tülis.
    Švets kohtus Scaramellaga eelmisel aastal, et arutada Itaalia valitsuse loodud erikomisjoni tööd, mille eesmärgiks oli uurida Vene eriteenistuste tegevust Itaalias külma sõja ajal. Sellega seoses on kõlanud ka väited, nagu olevat kunagi KGB-ga seotud olnud Itaalia praegune peaminister Romano Prodi, kes ise eitab neid süüdistusi.
    Euroopa Parlamendi saadik Gerard Batteni sõnul olevat Litvinenko talle enne surma rääkinud muu hulgas kellestki varjunime «Sokolov» all tegutsenud Tassi korrespondendist, kes tegutses omal ajal KGB ja Itaalia poliitiliste ringkondade ühenduslülina.
    Scotland Yard kavatseb algaval nädalal kuulata üle veel kaks venelast, kes kohtusid Litvinenkoga samal päeval, kui too haigestus: endine FSB agent Andrei Lugovoi ja Dmitri Kovtun reisisid Moskva ja Londoni vahel väidetavalt lennukitega, mille pardalt avastati samuti jälgi radioaktiivsest
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Liina Laas: mida ettevõtjad väliseksperte palgates tegelikult kardavad?
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Disney toob Eestisse oma voogedastusteenuse
The Walt Disney Company voogedastusteenus Disney+ on alates suvest kättesaadav 42 uues riigis ja 11 territooriumil. Uute turgude hulgas on ka Eesti ja ülejäänud Baltikum.
The Walt Disney Company voogedastusteenus Disney+ on alates suvest kättesaadav 42 uues riigis ja 11 territooriumil. Uute turgude hulgas on ka Eesti ja ülejäänud Baltikum.
Eestlased ostlevad aina julgemalt e-poodides
Koroonapandeemia ajal on e-ostude maht hüppeliselt suurenenud, märgib Eesti Pank.
Koroonapandeemia ajal on e-ostude maht hüppeliselt suurenenud, märgib Eesti Pank.
Päikeseenergia tootjate arv kolmekordistus ja kasvab veelgi
Möödunud aastal kasvas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia maht üle 15 protsendi, suurima osa taastuvenergiast andsid biomass, biogaas ja jäätmed ligi 60 protsendiga, kõige kiiremini kasvas aga päikeseenergia tootmise maht ja tootjate arv, teatas Elering.
Möödunud aastal kasvas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia maht üle 15 protsendi, suurima osa taastuvenergiast andsid biomass, biogaas ja jäätmed ligi 60 protsendiga, kõige kiiremini kasvas aga päikeseenergia tootmise maht ja tootjate arv, teatas Elering.