Ansip lubas Riigikogu liikmetele Uus-Sakala lepingut näidata

Ansip aga tõdes, et hoonestusõiguse lepingu kõike punkte on ebareaalne täita ning seda annab mitmeti tõlgendada. „Näiteks endine kultuuriminister Urmas Paet tõlgendas lepingut kaks korda nii, et olemasolevat hoonet ei saa lammutada, aga praegune kultuuriminister Palmaru tõlgendas teisiti,” lisas Ansip.

„Ei, ma ei pea seda õigeks, hoonestusõiguse seadmise leping jätab liiga palju tõlgendamise ruumi, vastas Ansip Riigikogu liikme Mark Soosaar küsimusele, kas peaminister peab õigeks hoone lihtsalt lammutamist, kuna leping on puudulik.

Riigil on võimalik Uus-Sakala lammutamisse sekkuda muinsuskaitse ameti kaudu, ütles Ansip. Hiljem lisas peaminister, et muinsuskaitseamet on iseseisev ja sõltumatu inspektsioon otsutama, milline hoone tuleb muinsuskaitse alla võtta ja milline mitte.

„Usun, et kompromissi on võimalik saavutada, praegu käivad poolte vahel läbirääkimised,” vastas Anspil Mart Meri küsimusele, kas poolte vahel oleks kompromiss võimalik, kui jätta hoone alles.

Riigikogu liige Ken-Marti Vaher juhtis tähelepanu ka sellele, et kultuurifunktsioonid on hägusalt hinnatud ning Urmas Reinsalu tõi välja, et hoonestusõiguse lepingut on muudetud.

Sakala keskuse hoonestusõiguse konkurss polnud läbi viidud kõige kõrgema hinna saamiseks, vaid otsustamsel lähtuti parimast võimalikust kontseptsioonist, vastas Ansip küsimusele, miks valiti kõige odavam hoonestusõiguse pakkumine. Uus-Sakala kontseptsioon sisaldas kõige enam kultuuri ja kultuuri toetavat pinda.

Leping on sõlmitud ASi Sakala Keskus, mis kuulub riigiline ning mille aktsiapakki hoiab kultuuriminister, ja ASi Uus-Sakala vahel.