Filatov ühines Kremli ähvardusega

Üks Filatovile kodakondsuse andmise toetajatest, majandusministri nõunik Oleg Harlamov ei osanud Filatovi sõnavõttu kommenteerida. "Kas see on emotsionaalne või mitte, kust mina seda tean," kostis ta. "Ega tema tundmine ei tähenda seda, et ma oskan tema mõtteid lugeda."

Harlamovi sõnul mõjutavad võimalikud transiiti puudutavad sanktsioonid kahte riigiettevõtet: Tallinna Sadamat ja Eesti Raudteed. Tema sõnul võib see tähendada, et 600-700 miljonit krooni dividende jääb riigieelarvesse laekumata.

Tundlikul teemal ei soovinud pikemalt kommentaare anda ka majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar, sest ametlikke teateid transiidi katkemisest ei ole. "Mis puutub poliitikute teravatesse väljaütlemistesse, siis ärge unustage, et valimised on tulemas nii Eestis kui ka Venemaal," jäi Savisaar napisõnaliseks.

Ligi poolt Eestit läbivat naftatransiiti kontrolliva Severstaltransi tegevdirektor Filatov ütles Eesti Päevalehele, et töötab välja kava oma naftatoodete veo suunamiseks Lätisse ja Ukrainasse, kui Tõnismäe pronksmees maha võetakse. Filatovi sõnul ei tulnud transiidi ümbersuunamise korraldus Kremlist, vaid ettevõtjad jälgivad Riigiduumas toimuvaid arutelusid, mille käigus on plaanitud Eesti vastu kehtestada majandussanktsioonid.

"Meile on vastuvõetamatu, kui riigijuhid osalevad SS-laste ja fašismi ausse tõstmisel," ütles Eesti-vastast propagandafilmi rahastanud Filatov. Filatovi endaga ei õnnestunud Äripäeval eile vestelda.

Teisipäeval tabas Eestit üks Venemaa rünnak teise järel. Venemaa välisminister Sergei Lavrov nimetas võimalikku pronkssõduri mahavõtmist pühaduseteotuseks. Vene relvajõudude sõjalise memoriaalkeskuse juht kindralmajor Aleksandr Kirillin oli valmis korraldama Nõukogude sõdurite ümbermatmist. Ärimees ja Riigiduuma liige Aleksandr Lebedev soovis osta pronkssõdurialust maatükki Tõnismäel.

Sõna võttis ka Nõukogude Liidu ainus ja viimane president Mihhail Gorbatšov, kes kriitika kõrval kahtlustas, et "see süütenöör on süüdatud kusagil väljaspool Eestit".

Võimalike majandussanktsioonide küsimus oli eile arutlusel ka Riigiduumas. Venemaa majandusarengu minister German Gref ei pidanud nende kehtestamist vajalikuks, kuid võimalikuks. "Sanktsioonide ja ähvarduste toon peab kaduma ennast austavate riikide suhtlusest," arvas Gref.