• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Linnatuled pimestavad

    Aki Kaurismäe keerulise koega film "Äärelinna tuled" sisaldab mahukalt mõtlemisainet, kuigi selle süžee seisab praktiliselt paigal.
    2007. aasta alguses Eestis kinolinadele jõudnud film "Äärelinna tuled" paneb punkti Soome kuulsaima režissööri triloogiale, mis algas 1996. aastal filmiga "Pilved sõuavad kaugele" ja sai järje 2002. aastal teosega "Mees ilma minevikuta". Iseasi, kas kolmest üks saab olla punkt. Triloogiafilmide vahele jäänud 10 aastat on selleks liiga pikk aeg. Vormiliselt on "Äärelinna tuled" äravahetamiseni sarnane eelmiste filmidega. Võib ka lihtsalt öelda, et Kaurismäkilik.
    Kaurismäe stiil on korraga nii õnn kui ka needus. Kui filmivaataja sisemine rütm on külmutatud tempodele, milles tiksub popcorn'i-kino šabloonkell, siis pole Kaurismäge lihtne saalis taluda. Vastupidi, ilmselt mõjuvad tema teosed filmilindi ja kinokülalise raha õõvastava raiskamisena.
    Neile, kellel aega rohkem, avaneb aga maailm, millest väljasaamine ei ole niisama lihtne.
    Filmi süžee, jutulõng, stoori, faabula ei vaja ümberjutustamist. Need, kes tahaksid teada, mis selles filmis juhtub, võiksid valida vaatamiseks ilmselt midagi muud. "Äärelinna tuledest" rääkides pole sündmuste kulgemisel erilist tähtsust.
    Kaurismäki nimetab žanrimääratluses oma viimast filmi draamaks, erinevalt kahest esimesest, mida määratleti komöödiana.
    See käik on ka mõistetav - liiga sageli nähakse Kaurismäe minimalismis ja vaikuses soovi mõjuda vaatajale naljakalt. See on sama ekslik, kui uskuda, et commedia dell'arte tähendas midagi, mille tänane vaste võiks olla komöödia.
    Kaurismäe filmide idee on naljast kaugel: tema lood mõjuvad filmides lõputu, igavesse kordusesse lõksu sattunud frustratsioonina, milles situatsioonikoomika ainult teravustab kaadrisse jäänud ahastust. Kusjuures väljapääsu sellest ei näi olevat, samuti valgust ega lootust kusagilt paistmas.
    Seda, mida Kaurismäki oma filmiga öelda tahab, ei ole lihtne ära arvata. Kindlasti ei ole see vaese Soome ehk n-ö teise Soome näitamine. Selline lihtsustamine võtab filmilt kogu jõu ja mõtteteravuse.
    Kaurismäki lihtsad, maskilikud tegelased peegeldavad tänapäevase elu jõuetut sisu, milles unistused surevad enne, kui õhuga kokku puutuvad, ning kohustustest koormatud inimene, kes kord käpuli vajunud, tõuseb sageli püsti vaid selleks, et pärast uut hoopi silmili vajuda. Ümbritsev elu ei koonerda: kes peksa küsib, saab seda kindlasti.
    Sinised silmad ei ole enam ammu romantiku, vaid tänavakakluses karastunu kaubamärk. Kui olla natukene suureline, siis võiks ju vahel endalt küsida: kas see, mida ma teen, erutab mind, erutab päriselt? Või olen ma lihtsalt pime?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Raadiohitid: hinnatõusust ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Tootjahinnad on aastaga tõusnud kolmandiku võrra
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.