- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Jäätmekeskus õgib riigi miljoneid
Mullu Tartusse kerkinud Lõuna-Eesti ohtlike
jäätmete kogumiskeskuse (OJKK) nimi võiks olla ka JOKK: keskkonnaministrite
Heiki Kranichi ja Villu Reiljani õnnistusel ehitas riik ASile Epler Lorenz
23,2 miljoni kroonise hoone, makstes järgnevatel aastatel miljoneid kroone
lisaks.
Ehitust auditeerinud riigikontroll tuvastas, et kompleksi loomisel raiskasid keskkonnaministeerium ning projekti koordineerijast info- ja tehnokeskus mõtlematult miljoneid kroone maksumaksja raha, sest keskuse saanuks teha rohkem kui poole odavamalt.
Riigikontrolli IV osakonna peakontrolöri Tarmo Olgo sõnul saanuks kogumiskeskuse seitsme aasta eest ehitada ka riigile kuuluvale naaberkrundile, kuid millegipärast eelistas riik Epler Lorenzi kinnistut.
Kuigi viga tuli ilmsiks, jätkus keskuse loomine. Aastatel 2002 ja 2003 pakkus Epler Lorenz riigile, et ehitab hoone ise, kui saab riigilt toetust. Mõlemad toetussummad jäänuks alla kümne miljoni krooni, kuid miskipärast eelistas riik hoopis hoone ise ja kõrge hinnaga püsti panna. Rahaga ehitusel ei koonerdatud. Näiteks keskuse juhataja sai 40ruutmeetrise kabineti.
Kaks kogumiskohta oleks kõrvuti sattunud
Lõuna-Eestis ohtlike jäätmete käitluse äris 80% turuosa omava Epler Lorenzi juhataja Janis Lorenz põhjendas, et teisel juhul oleks kerkinud kõrvuti kaks ohtlike jäätmete kogumiskohta. "Arutasime asja ja leidsime, et üheskoos üks keskus teha on kõige parem - nii on kasulik meile ja riigile," rääkis ta.
Lorenz sõnas, et ei saa aru, kus ta midagi valesti tegi. "Miks riigikontroll selle praegu ette võttis, kui oleme seda korduvalt arutanud nii linnavalitsuse kui ka info- ja tehnokeskusega? Kõigi meelest on seni kõik olnud väga hästi ja kusagilt pole kunagi ühtegi vastuväidet tulnud," sõnas ta.
Tehno- ja infokeskus selgitusi ei andnud
Reedel küsimustele e-postiga kiired vastused saata lubanud info- ja tehnokeskuse ohtlike jäätmete büroo juhataja Jüri Trumm seda ei teinud.
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja väitis, et eelmine keskkonnaminister Villu Reiljan pole majaehitusega seotud. Tema sõnul tehti Heiki Kranichi ministripäevil nii siduvad kokkulepped, et neid oli hiljem keeruline muuta.
"Sõitku nad seenele," vihastas Kranich. "Mäletan keskuse ehitamise mõtet ja et see ehitati millegipärast eramaale, kuid kõik olulised selle maa ja hoonega sõlmitud tehingud tehti hiljem. "
Keskkonnaminister Rein Randver algatas jäätmekeskusega tegelenud info- ja tehnokeskuse suhtes teenistusliku järelevalve.
Hetkel kuum
Riik kuldab Epler Lorenzit ka tulevikus
Epler Lorenziga seob riiki kahjulik leping, mille järgi riik maksab firmale järgmistel aastakümnetel kümneid miljoneid kroone.
Maale sõlmitud hoonestusõiguslepingu järgi maksab riik 10 aasta jooksul Epler Lorenzile hoonestusõiguse tasu 2 miljonit krooni.
Juhul kui Epler Lorenz lepingut pikendada ei soovi, kohustub riik 23 miljoniga rajatud hoone talle 9,7 miljoniga müüma.
Hoonestusõiguse võõrandamiseks kellelegi teisele peab riik saama Epler Lorenzilt nõusoleku.
Kuigi keskus valmis juba eelmise aasta sügisel, seisab see tööta, sest tehno- ja infokeskus on rendikonkursiga venitanud, selle tulemused selgusid sel kuul. Ainsa pakkumise tegi Epler Lorenz.
Konkursi tingimused soodustasid selgelt Epler Lorenzit, näiteks on eelistatud pakkuja, kellel on Lõuna-Eestis kõige suurem ohtlike jäätmete kogumise turuosa.
Riigikontroll tegi jäätmekeskuse rajamist auditeerides ära väga olulise töö
Kommentaar:
Rein Randver, keskkonnaminister
Järelevalve peab tooma selgust, kes, miks ja milliseid otsuseid langetas ning lubadusi andis.
Lõuna-Eesti ohtlike jäätmete käitlemise keskuse rajamine sai alguse vähemalt kuus aastat tagasi. Seega - keskuse rajamiseks olulisi otsuseid on langetanud minu eelkäijad, eelmine kantsler ja mitmed teised ametiisikud, ka need, kes enam selle asjaga seotud ametikohtadel ei tööta.
Kommentaar: minister Randver on olnud ametis lühikest aega ja tema süüd selles kõiges näha pole mingit alust
Heiki Kranich, endine keskkonnaministe
Koomiliseks teeb asja see, et on siis aastate jooksul välja tulnud mõni keskkonnaministeeriumi kahtlane tegemine või tegematajätmine, oli Villu Reiljanil alati vastus valmis - Kranich on süüdi. Nagu jalalt jalale karglev Julk-Jüri Lutsu "Kevadest" - Lible tegi, Lible tegi. Asju uurides ja allkirju vaadates on paraku alati selgunud, et ikka ise tegi.
Nüüd tagantjärele nende lugematute süüdistuste peale mõeldes teeb lausa nalja, et mida see mees seal ametis üldse tegi, kui kõik on teiste tehtud ja minister süütu voonakesena üldse asjasse ei puutunud.
Autor: Mariliis Pinn, Airi Ilisson
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele