Jäätmekeskus õgib riigi miljoneid

Ehitust auditeerinud riigikontroll tuvastas, et kompleksi loomisel raiskasid keskkonnaministeerium ning projekti koordineerijast info- ja tehnokeskus mõtlematult miljoneid kroone maksumaksja raha, sest keskuse saanuks teha rohkem kui poole odavamalt.

Riigikontrolli IV osakonna peakontrolöri Tarmo Olgo sõnul saanuks kogumiskeskuse seitsme aasta eest ehitada ka riigile kuuluvale naaberkrundile, kuid millegipärast eelistas riik Epler Lorenzi kinnistut.

Kuigi viga tuli ilmsiks, jätkus keskuse loomine. Aastatel 2002 ja 2003 pakkus Epler Lorenz riigile, et ehitab hoone ise, kui saab riigilt toetust. Mõlemad toetussummad jäänuks alla kümne miljoni krooni, kuid miskipärast eelistas riik hoopis hoone ise ja kõrge hinnaga püsti panna. Rahaga ehitusel ei koonerdatud. Näiteks keskuse juhataja sai 40ruutmeetrise kabineti.

Riik kuldab Epler Lorenzit ka tulevikus

Epler Lorenziga seob riiki kahjulik leping, mille järgi riik maksab firmale järgmistel aastakümnetel kümneid miljoneid kroone.

Maale sõlmitud hoonestusõiguslepingu järgi maksab riik 10 aasta jooksul Epler Lorenzile hoonestusõiguse tasu 2 miljonit krooni.

Juhul kui Epler Lorenz lepingut pikendada ei soovi, kohustub riik 23 miljoniga rajatud hoone talle 9,7 miljoniga müüma.

Hoonestusõiguse võõrandamiseks kellelegi teisele peab riik saama Epler Lorenzilt nõusoleku.

Kuigi keskus valmis juba eelmise aasta sügisel, seisab see tööta, sest tehno- ja infokeskus on rendikonkursiga venitanud, selle tulemused selgusid sel kuul. Ainsa pakkumise tegi Epler Lorenz.

Konkursi tingimused soodustasid selgelt Epler Lorenzit, näiteks on eelistatud pakkuja, kellel on Lõuna-Eestis kõige suurem ohtlike jäätmete kogumise turuosa.

Riigikontroll tegi jäätmekeskuse rajamist auditeerides ära väga olulise töö

Kommentaar:

Rein Randver, keskkonnaminister

Järelevalve peab tooma selgust, kes, miks ja milliseid otsuseid langetas ning lubadusi andis.

Lõuna-Eesti ohtlike jäätmete käitlemise keskuse rajamine sai alguse vähemalt kuus aastat tagasi. Seega - keskuse rajamiseks olulisi otsuseid on langetanud minu eelkäijad, eelmine kantsler ja mitmed teised ametiisikud, ka need, kes enam selle asjaga seotud ametikohtadel ei tööta.

Kommentaar: minister Randver on olnud ametis lühikest aega ja tema süüd selles kõiges näha pole mingit alust

Heiki Kranich, endine keskkonnaministe

Koomiliseks teeb asja see, et on siis aastate jooksul välja tulnud mõni keskkonnaministeeriumi kahtlane tegemine või tegematajätmine, oli Villu Reiljanil alati vastus valmis - Kranich on süüdi. Nagu jalalt jalale karglev Julk-Jüri Lutsu "Kevadest" - Lible tegi, Lible tegi. Asju uurides ja allkirju vaadates on paraku alati selgunud, et ikka ise tegi.

Nüüd tagantjärele nende lugematute süüdistuste peale mõeldes teeb lausa nalja, et mida see mees seal ametis üldse tegi, kui kõik on teiste tehtud ja minister süütu voonakesena üldse asjasse ei puutunud.

Autor: Mariliis Pinn, Airi Ilisson