Valimispuhastustuli on möödanik. Võitjad peavad ühiselt nõu, kaotajad vehivad rusikatega ja kiruvad. Kes sarjab teisi poliitikuid, kes halba õnne, kes meediat ja struktuurides uitavaid kallutatud jõudusid. Viimane käib eriti Rahvaliidu seni veel ametis oleva juhi Villu Reiljani kohta, kes pärast plaanitust tunduvalt väiksema arvu Riigikogu kohtade saamist pole hoidnud kokku krõbedaid sõnu eelkõige meedia arvel, kes suhtuvat Rahvaliitu vaenulikult.
Minu arvates on Reiljan oma erakonnale selliste järjepidevate avaldustega teinud karuteene, mis juba väljenduski selgelt viletsates valimistulemustes ning ei silu just teed ka Rahvaliidu "uue hingamise" leidmisel. Jääb arusaamatuks, kuidas nõnda kogenud poliitik nagu Villu Reiljan ei mõista lihtsat tõde: meediaga vaenusuhetes poliitik on surnud poliitik ja meediaga tülis oleva erakonna võib poliitiliselt kaardilt kustutada. Ei saa ju ükski poliitik tänapäeval hakkama ilma meediata - tema sõnumid ei jõua lihtsalt valijateni! Poliitik ei pea ajakirjanikega mingi südamesõber olema, piisab täiesti asjalikust neutraalsusest.
Rahvaliidu saneerijaks spekuleeritakse praegust põllumajandusministrit Ester Tuiksood. Kes iganes aga peaks selle erakonna juhiks saama, siis kerge tal olema ei saa - seda eriti just suhtekorralduse vallas. On paras pähkel lahendada küsimus, kuidas saada erakond jälle leheveerule ilma lisaviiteta "Kommertstekst".