Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uiskudega Varbla laidude ja mägiveiste vahel

    Jäämatk on selline retk, et mõnikord ei teagi, kus järgmisel päeval saab uisutada. Jääolud muutuvad kiiresti.
    Kuni paarikümne inimese suurune grupp ühel veebruaripäeval Läänemaal Varblas kogunes, võttis võimust hommikune lumesadu, mis sula kõrval on mereuisutaja suurimaid vaenlasi. Paksus lumes madalate matkauiskudega kaugele ei jõua. Õnneks olid toona abiks külmakraadid ja maha sadanud suured räitsakad puhus korralik edelatuul siledalt jäält kohe minema.
    Reisivarustus koos tagavarariiete komplektiga pakiti veekindlatesse kottidesse, mis käisid omakorda igaühe kaasavõetud seljakottidesse - nende eesmärk on lisaks varuriiete kuivaks jätmisele ka uppuja vee peal hoidmine, kui keegi peaks läbi jää vajuma. Lisaks sai igaüks kaela jäänaasklid, millega end jääservale vinnata. Matkajuht Bert näitas ka õigeid liigutusi jääaugu servale upitamiseks ja juhendas, et läbi jää vajudes peab pöörama tagasi tuleku suunas, mitte hakata end välja vinnama edasisuunas, kus pole jää paksus teada.
    Lisaks hoiatas matkajuht, et merele minnes tuleb üksteisest veidi eemale hoida. Kui kõik kogunevad troppi ühte kohta, võib juhtuda, et grupi raskuse all annab järele ka paks jää.
    Varbla laiud on jäämatkaks lausa ideaalsed - esimene väikesaar asub mandrist vaid paarisaja meetri kaugusel ja kõik kuus suuremat maatükki on külastatavad ca 12kilomeetrise merematkaga. Rohkem kui paar kilomeetrit korraga merd ületada ei tulegi, et jõuda järgmise kindla maani.
    Esimene jääpragu, mida vähem kui 24 tundi tagasi veel polnud, ootas meid Kitselaiu ja Pihelgalaiu vahelises väinas. Tugev tuul oli oma töö teinud. Kuid ka pakane oli vaeva näinud ja jääpraost immitses vaid üsna vähe värsket vett, mis kohe kinni külmus. Tuli vaid vaadata, et uiskudega sujuvalt konarustest üle saada.
    Võtsime suuna kõige tagumisele laiule - Pöörilaiule, kus asub ka tuletorn. Selle taga laiub avameri ja jääd enam pole, silmapiiril on laineharjadki näha. Aga muretsemiseks pole põhjust - arhipelaag hoiab tekkinud jäämassid kindlalt kinni ja pakane vaid kinnitab neid veel rohkem rannakivide ja kaldaklibu külge.
    Uhasime esimesi peegelsiledaid välju pidi järgmise rüsini, GPS näitas kiiruseks ligi 20 meetrit sekundis. Merejääl - ehkki pealtnäha tundub see maastik sile ja igav - on iga natukese aja tagant oodata üllatusi. Ja kuigi uisumatkal on ilmselt kõige kohatum küsimus, kui suur on kõrguste vahe reisil, on ka jääl võimalik lühikesi lõike üles-alla sõita. Kui üks jäälaam sõidab teise peale, kerkib ühe serv üles ja teine vajutatakse alla ning ongi jäänõlv olemas.
    Selglaiuni jõudes selgus, et tuletornini me lihtsalt uisutades välja ei jõua. Tuul oli jääpanku kõvasti vastu sopilist rannikut peksnud ja edasikulgemine sarnanes pigem jääronimisele. Silmapiiril paistis grupp ekstremiste, kes rajasid jääkuhjade vahelt teed majakani, uisud seljas. Meie aga imetleme värskelt tekkinud neljakandilist basseini, mis saanud ilmselt viimase öö jooksul uue peegelsileda katte.
    Küsisime võimaluse kohta näha hülgeid ning matkajuht Bert vastas, et Läänemeres pesitseb enamik neist Liivi lahes. Veebruari lõpus tulevadki hülged jäärüsi vahele poegima - karmil talvel kaugele avamerele, jäävaese mere korral võib neid ka üsna kalda lähedal kohata.
    Lõunaeineks sobis Pihelgalaid, millel on kõrgemaid kadakaid ja varjulisem rannakülg. Kui olime uisud jalast saanud ja suundusime kadakate vahele piknikule, leidsime sealt kohaliku elaniku - šoti mägiveise. Teatakse rääkida, et nad on nii rahulikud, et kord lasknud üks isegi hulkuval koeral oma kõrva nahka panna.
    Noor mägiveis tegi näo, et tegelikult on tal asja saare teise serva ning eemaldus uisumatkajate kirevast seltskonnast, näksides nagu muuseas rohutuuste. Need karvased ning sama hästi kui hooldusvabad veised on laidudel lambad välja vahetanud, sest viimased on liiga pepsid - ei söö kõike. Mägiveise paks karv aitab hakkama saada ka karmi pakasega. Loom võib aasta läbi ise ehk ilma poputamata looduses ära elada.
    Kui mägiveis oli meie uudistamisest isu täis saanud ja meie tema pildistamisest mälukaardid täis klõpsinud, läksime lahku. Eemalt paistis Varbla puhkekeskus, mille lähedal sikutasid kalamehed võrku välja ja saagisid mootorsaega 20×20×20 cm jääkuubikuid lahti. Võrk oli jääga altpoolt kokku puutunud ja selle külge külmunud. Askeldamist oli vaatama tulnud ka koerarakendiga suusataja - sel ajal, kui meie oma kondiauruga vastutuult uhasime, lasi tema end koerajõul vedada.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.