London tõukas New Yorgi troonilt

See indeks hindab kaks korda aastas 46 maailma finantskeskuse konkurentsivõimet, vaadeldes rahvaarvu, majanduskliimat, turuolukorda, infrastruktuuri ja üldist konkurentsivõimet.

Teema "New York vs London" on ka USA ajakirjanduses tõsiselt ette võetud. Kaks rahvusliku pabistamiskampaania liidrit on New Yorgi linnapea Michael Bloomberg ning senaator Chuck Schumer, kes hoiatasid eelmise aasta lõpul Wall Street Journalis, et kui linn oma ärikliimat ei paranda, siis jääb ta juhtiva finantsteenuste pakkuja tiitlist ilma. Kolumn kandis paljuütlevat pealkirja "Et päästa New York, õppige Londonilt".

Tänavu jaanuaris tellisid samad mehed McKinsey & Companylt probleemi kohta põhjaliku ülevaate ning panid raporti hoiatavad tulemused meedias suure kella külge. Nad andsid mõista, et New Yorgi ja kogu USA jaoks on asi tõsine, sest finantsteenused moodustavad USA SKPst 8% (New Yorgi linna toodangust 15%) ning seal on enam kui 5% USA töökohtadest. "Viimane asi, mida New York ja kogu riik vajab, on ärgata ühel hommikul üles ja näha, et me polegi enam maailma finantspealinn," kinnitas Schumer raportit tutvustades.

Numbreid New Yorgi languse ja Londoni tõusu tõestamiseks võib tuua palju. Millises maailma linnas tehakse ja võetakse vastu kõige rohkem rahvusvahelisi telefonikõnesid? Millisel linnal on parim lennuühendus muu maailmaga? Kus elab kõige rohkem välismaalasi? Kus on maailma kõige kõrgemad kinnisvarahinnad? Vastus kõigile neile küsimustele on London. 2012. aasta suveolümpialinnaks valiti Suurbritannia pealinn, mitte samuti võõrustaja tiitlit ihanud New York.

Ehk nagu ütles üks Wall Streeti kuulsamaid pankureid, Bear Stearnsi juht James Cayne Briti lehele Sunday Times: "Siin linnas on palju, palju edukaid inimesi. Kellelgi pole tänapäeval midagi selle vastu, et Londoni lennukile astuda. Siin on põnev ja restoranid on suurepärased."

Paljud absoluutarvud räägivad endiselt Suure Õuna kasuks. 2005. aastal oli USA finantsvarade väärtus (väärtpaberid, laenud ja deposiidid) 51 biljonit dollarit, 12-liikmelise eurotsooni ja Suurbritannia varad kokku aga vaid 38 biljonit dollarit. Kuid trendid räägivad Wall Streeti kodukoha kahjuks.

2006. aastal oli IPOde koguväärtus USA börsidel vaid kolmandiku sellest, mis 2001. aastal.

Samal ajal on Euroopa börside IPO-väärtused tõusnud enam kui 30 protsenti ning Aasia turud (ilma Jaapanita) on turuosa kahekordistanud. Enam kui 1 miljardi dollarilistest IPOdest pakkusid USA börsid veel 2001. aastal 57 protsenti, mullu esimese kümne kuu jooksul aga vaid 16 protsenti.

BusinessWeek kirjutas detsembris, et 2006. aasta kõige olulisemaks IPO-uudiseks võibki pidada seda, et USA kaotas oma koha populaarseima paigana, kus ettevõtted börsile lähevad: Hongkong ja London läksid ette.

Seejuures on iva selles, et London - mida on õnnistatud ka teiste finantskeskuste "vahel" asuva ajatsooniga - meelitab oma börsidele just välisfirmasid. Nii kasvas rahvusvaheliste IPOde osa kõigist Londoni börsil tehtud esmaemissioonidest 2 protsendilt 2002. aastal 2006. aasta esimese kümne kuuga lausa 59 protsendile.

Omaette teema on Londoni alternatiivbörsi AIM tähelend. Just AIMi tõusu, kus noteeriti muu hulgas ka Eesti firma Playtech aktsiad, peab USA positsiooni kõigutajaks ajakiri The New Republic.