- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti ravimid - võimalus miljardiäriks
Suured ravimfirmad panustavad üha vähem
alusuuringutele ning ootavad pigem ülikoolidelt ning väiksematelt
biotehnoloogiafirmadelt ideid, ütles farmaatsiafirma GlaxoSmithKline endine
asepresident Nigel Spurr eile Tallinnas.
Tänaseks konsultandina tööd alustanud Spurr oli põhiettekandja Eesti Teaduste Akadeemia seminaril "Ravimiuuringud ja ravimiarendus", käsitles viimaste aastate muutusi suurfirmade teadus- ja arendustegevuses.
Kui suurfirmad ootavad ideid, siis ideid pakkuvad ülikoolid ja väikefirmad pole suutelised iseseisvalt finantseerima suuremahulisi kliinilisi katsetusi.
Selline tööjaotus avab võimalused nii Eesti teadlastele kui biotehnoloogia ettevõtjatele. Eestis on kümneid ideid ravimiarendusvaldkondades, mis pakuksid suurfarmadele huvi. Samas ei võeta meid ainuüksi ideede baasil jutule, vajalik on korrektse laboritööga ja mudelite abil tõendada, et arvatav uus ravim või meetod töötab. Kui me suudame seda teha, siis avanevad ka suurfarmade uksed, meie poolt arendatud intellektuaalomad ostetakse ära ning käivitatakse kliinilised katsetused inimeste peal.
Eesti teaduse taseme üheks näiteks on Soome biotehnoloogiafirma FIT Biotech tegevus: firma peakorter paikneb Tamperes, kuid teadusrühm, mis arendab uudset HIV vaktsiini, töötab Tartus. Samas ei ole teadustöö hind Tartus oluliselt odavam, lihtsalt vastav kompetents paikneb Eestis.
Soome institutsionaalsed ja erainvestorid on toetanud vaktsiini väljaarendamist alates 1999. aastast igal aastal ligi 80 miljoni krooniga, kandes ebaõnnestumisega kaasnevaid riske. Kuid õnnestumise korral võib vaktsiini müügihind suurfarmale olla mitukümmend miljardit krooni.
Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Biokeskus ning Tartu Ülikooli Kliinikum on käivitanud projekti Eesti Ravimiarenduskeskus, mille eesmärgiks on leida parimad projektiideed ning koostöös Eesti ettevõtjatega püüda need arendada nii kaugele, et suurfarmade uksed avanevad.
Nigel Spurr on sellise lähenemise arukuses veendunud ning on omalt poolt nõus meie arendustegevust nõustama. Täpselt samal arvamusel oli ka jaanuaris Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis ettekande teinud Astra Zeneca keemilise sünteesi osakonna juht Jan Erik Nyström. Nüüdseks on mitmed Eesti ettevõtjad nii Tallinnast kui Tartust huvitatud projektis osalemisest ning ideede ühisest analüüsist.
Eesti Ravimiarenduskeskuse projekti algataja ja ühtlasi TÜ tehnoloogiainstituudi direktori Mart Ustavi arvates on kiire majanduskasvuga Eesti riik piisavalt tugev uusi projekte ise finantseerima.
Tiendavaks väljakutseks kogu Eesti teadmistepõhise majanduse arengule on ka võimalus kasutada Euroopa Liidu struktuurifondide vahendeid just sellise tipptasemel teaduse toetamiseks, mille tulemuste vastu ei tunta mujal maailmas lihtsalt huvi, vaid ollakse nõus loodav intellektuaalomand projektide edukuse korral miljardite eest ära ostma.
Ka ülikoolidel on uute projektide käivitudes omalt poolt palju teha. Tuleb loobuda mallist, et tippteaduse tõendiks on ainuüksi rahvusvahelistes kõrgetasemelistes teadusajakirjades avaldatud artiklid.
Tugev teadusgrupp peab suutma toota nii publikatsioone, mis on taseme tunnuseks, kui intellektuaalomandit, mida enne avaldamist patenditaotlustega kaitstakse. Tuleb olla valmis ühe ravimiarendusprojekti läbikukkumise korral asendama see teisega. Tuleb täita konfidentsiaalsusnõudeid ning arendada turundusoskusi. Ning lõpuks, tuleb tunduvalt parandada koostööd Eesti ettevõtetega. Projekti partnerid on selleks valmis.
Loe ka teisi Novaatori uudiseid.
Seotud lood
Enimloetud
3
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Viimased uudised
Täiendatud välisminister Margus Tsahkna kommentaariga!
Täiendatud välisminister Margus Tsahkna kommentaariga!
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele