Glamuurne Volvo väikeauto

Volvo käik ehitada väike-keskklassi auto oli tegelikult oodatud ja loomulik. Kõikidel teistel n-ö premium-klassi brändidel on selle segmendi sõidukid juba olemas, vaid Rootsi autotööstuse hiid jonnis siiani ja tegi üksnes suuri autosid.

Läheneti sellele projektile arvatavasti natuke teisiti kui konkurendid. Arvata võib, et auto disaini nuputati ikka väga kaua, sest tulemus on täitsa vägev. Uurisin sellega sõites väga paljude käest, mis nad uuest mudelist arvavad. Arvamused jagunesid kaheks täpselt meeste ja naiste vahelt. Nimelt meeldis meestele auto esiosa, kuid tagaosa kohta pärides algas lause tavaliselt sõnaga nooooh… Naiste puhul polnud kahtlustki, kõik meeldis ja kui auto pära kohta pärisin, siis öeldi, et just see meeldib neile eriti, sest on nii eriline ja teistmoodi.

Sisu on autol sama eriline nagu välimuski. Algul sisse istudes tuli mõte, et väga minimalistlik on see värk.

Midagi nagu eriti polegi, lihtsalt lage maa. Tähelepanelikuma vaatluse käigus selgus, et tegelikult on autos kõik ikkagi olemas.

Keskkonsool on ime omaette, sest see on lihtsalt ülevalt alla jooksev liistakas, mis on ise sama tühi kui selle tagune. Peas tekkis kerge võrdlus modernse kontoriga, kus kõik on kallis, tehtud klaasist ja metallist ning kõik istmed kaetud musta nahkkattega. Täpselt selline tunne on istuda Volvo C30 nahkses istmes ja vaadata enda ümber.

Tagaiste on muidugi rohkem moepärast kui funktsionaalne. Sinna mahub küll istuma, kuid inimene peab väga kannatlik ja volditav olema. Proovisõiduautol oli 2,5-liitrine turbomootor, mis tegi, nagu parema jalaga kästi, olles samal ajal nii sportlik kui ka vajadusel rahulik. Automaatkäigukast tuli oma ülesandega samuti väga hästi toime.