Lahkumisvestlus lõpetab töösuhte hea noodiga

Artikkel

- Uudised
- Merike Lees
- 3. juuni 2007 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lahkumisvestlus lõpetab töösuhte hea noodiga
Töötajale on need vestlused aga hoolivuse ja lugupidamise märgiks. Nad on öelnud, et see oli hea, kuna nende vastu tunti huvi, ütles Elioni personalijuht Irene Metsis.
Rimi Eesti Food ASi personalijuhi Õrne Pardeli hinnangul on lahkumisvestluse eesmärk on välja selgitada, miks töötaja lahkub.
Rimis peetakse lahkumisvestlusi kõigi töötajatega, et saada teada, miks töötaja lahkub ning saadud statistika baasil teha järeldusi, kas on vaja midagi parandada näiteks töökorralduses või mujal.
Elion on lahkumisvestlustest saanud mitu parandusideed, mis on päädinud otsese juhi vahetusega.
"Kui ühest osakonnast on lahkunud mitu inimest ja nad on toonud põhjuseks juhtimiskvaliteedi või ebakompetentse juhi, oleme asja uurinud ning leidnud juhile teise töö. Kui me seda ei oleks teinud, oleks varsti terve osakond laiali jooksnud," tunnistas Metsis.
Vestluse peab Rimis kas personalitöötaja või Eesti eri kauplustes töötaja otsene juht, kellele on koostatud kindel küsimustik, mille põhiline eesmärk on selgitada lahkumise põhjused.
Metsis ei pea heaks, et lahkumisvestlust teeb otsene juht: juhiga ei olda avameelne. "Töötaja kipub süüdistama ja kui juht tunneb, et teda on rünnatud, asub ta kaitsesse," põhjendas Metsis oma seisukohta. "Kindlasti ei saa juhi peetud lahkumisvestlus olla samasuguse sisu ja kvaliteediga kui personalitöötajaga peetud vestlus."
Kui inimene lahkub riiuga, on lahkumisvestlusel võimalik leppimine. Rimis on vestlusega õnnestunud hoida ära ka töövaidlusi ja neist tekkivaid rahalisi kulutusi. Raha ei ole Pardel lahkumisvestlusel kunagi mõjutusvahendina kasutanud, tema on piirdunud rääkimisega.
"Tihti on inimese emotsioon nii suur, et ta ei näe õiget ja head lahendust," selgitas Pardel.
Alati ei tähista lahkumisvestlus töösuhte lõppu. Kui töö on inimese jaoks ammendunud, siis pole mõtet teda kinni hoida, kuid väikesi töökorralduslikke ja muid tehnilisi muudatusi on inimestele vastu tulles tehtud küll, kinnitas Pardel. "Neid pole massiliselt, aga neid on olnud," kinnitas Pardel.
Töötajatega on oluline pidada pidevalt individuaalseid vestlusi sellest, mis on hästi ja mis võiks olla paremini, täpsustada vastastikuseid ootusi, siis on ka lahkumisvestlusel lihtsam. Loomulikult pole võimalik lahkumisvestlusega muuta halba omavahelist suhet ime läbi heaks.
Igal juhul on lahkumisvestlus viimane vestlus töötajaga ja seega ääretult oluline. Vestlejal on oluline püstitada endale eesmärk, mida ta tahab selle vestlusega saavutada, ja seejärel ka vastavalt tegutseda.
Hea tulemus on see, kui organisatsioonist ära mineja lahkub selge tundega, et teda on väärtustatud, ja tunneb, et talle soovitakse edasiseks edu. Siis väärtustab ka töötaja organisatsiooni hoolimata teede lahkuminekust, soovib organisatsioonile edu ja räägib sama edasi oma tutvusringkonnale.
Isegi kui töötaja ei vastanud täielikult organisatsiooni ootustele, saab teda ikkagi tänada selle eest, et ta tuli ja proovis. Kindlasti oli midagi, mida ta tegi hästi, muidu poleks teda ju üldse tööle võetud või oleks ta juba ammu vallandatud.
Hetkel kuum