Jõks: politseil oli õigus rahutustega seoses fotosid avaldada

Allar Jõks leidis, et avaliku teabe seaduse kohaselt olid rahutustega seotud isikute fotod küll juurdepääsupiiranguga teave, kuid sama seaduse kohaselt tuleb juurdepääsupiiranguga teave viivitamata avalikustada juhul, kui isikuandmetele juurdepääsupiirangu järgimine võib ohustada teiste isikute elu, tervist või vara.

"Mõistan täielikult Teie pahameelt. Pean siiski nõustuma Politseiameti seisukohaga selles osas, et arvestades massirahutuste käigus kujunenud olukorda, oli õigusrikkumistes osalenud isikute kiire ja efektiivne tuvastamine ning õigusrikkumiste kiire menetlemine olulise üldpreventiivse tähendusega, aitamaks kaasa rahutuste lõpetamisele ja seega ka Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulas nimetatud sisemist ja välist rahu tagamisele," kirjutas Jõks vastuses avaldajatele.

Siiski juhtis õiguskantsler Politseiameti peadirektor Raivo Aegi tähelepanu sellele, et edaspidi tuleb olla hoolikam isikuandmete avalikustamisega kaasnevates väljaütlemistes. Nimelt nimetati 10. maini kõiki fotodel kujutatud isikuid vandalismiaktides osalejaiks.

Ka neid, kes osalesid või tegutsesid ässitajatena, saab "vandaalitsejaks" nimetada vaid süüdimõistev kohtuotsus. "Juhin tähelepanu, et ka äärmuslikus olukorras tuleb riigivõimul toimida õiguspäraselt ning tagada isikute õiguste kaitse, et isikutel omakorda säiliks lugupidamine riigivõimu suhtes. Pean väga oluliseks, et tulevikus ei leiaks aset sarnaseid juhtumeid andmete avalikustamisel," rhutas Jõks kirjas Politseiametile.