Laudkatuse kestvuse tagab laua kvaliteet

"Praeguse seisuga on puitkatus Eestis ikkagi marginaalne nähtus," tõdeb Puuinfo projektijuht Märt Riistop. Sama tõdeb ka peamiselt muid puitkatuseid paigaldava firma Puitkatused OÜ juhataja Janek Käärd.

Pärast punaokupatsiooni on muu hulgas taasleitud ka traditsiooniline laudkatus. Paljudel maamajadel kaeti toona lagunevad puitkatused, sealhulgas ka laudkatused lihtsalt tõrvapapi või eterniidiga. Ühelt poolt oli see justkui maja välimuse rikkumine, teisalt aga aitas see paljuski endiseid katusejääke säilitada tänaseni.

"Korralikul hooldusel kestab puitkatus aastakümneid. Näiteks mõned aastad tagasi vahetati Tallinna-Tartu maantee ääres Anna kirikul puulippidest katust," osutab Riistop puitkatuste üldisele pikaealisusele. Tema veendumusel vaevalt tehti nõukogude ajal üldse puitkatuseid. Seega peab see katus olema kestnud vähemalt üle kuuekümne aasta.

Frantsiskus OÜ juhataja Tõnu Parmakson soovitab kasutada laudkatuse materjalina männi lülipuitu. Erinevalt maltspuidust peab lülipuit mädanikele paremini vastu. Kuivanud männi poorid sulguvad ja niiskus ning mädanik ei pääse puitu.

Riistopi sõnul sobib laudkatuse tegemiseks väga hästi ka lehis. Näiteks hiljuti valminud Jõelähtme golfikeskus on pealt kaetud lehisest laudkatusega. Temagi paneb katuse tegijale südamele, et eelistada tuleb lülipuitu, eriti käib see männi kohta.

"Erinevalt kuusest tuleb mändi kindlasti immutada, mistõttu ajaloolise hoone katuse renoveerimiseks niiviisi toonitud puit ei sobi," hoiatab Riistop apsude eest vana maja renoveerimisel.

Kui nüüd valitakse ehituspuitu tugevussorteerimise alusel, kus aluseks on materjali sirgus ja oksakohtade vähesus, tuleks laudkatuse laudade juures Parmaksoni sõnul arvestada ka lülipuidu osakaalu.

Männil tuleb selle langetamise järel kuivanud oksa kohe laasida, muidu hiljem hakkavad männilaual kuivanud oksakohad välja pudenema. Seetõttu ongi Eestis praegu katuselauana rohkem levinud oksakohtade osas vähem kapriisne kuusk.

Lisaks ei saa materjali valikul unustada ka selle niiskustaset, mis peab olema umbes 18 protsenti.

Laudkatuse tegemisel asetatakse lauad roovitisele vaheliti üksteise peale nii, et alumised kahest servast veesoonega suudavad vastu võtta ülemise vee ja selle katuselt maha juhtida. Laudade vahele tuleb jätta paarimillimeetrised paisumisvahed.

Kate tuleb Parmaksoni sõnul katta hilissügisel paksu tõrvaga - siis ei valgu see päiksega katuselt maha ja jääb püsima ka soojal suvel. Samas paksu kihi all imbub tõrv tasapisi ka laudadesse.

Riistopi seletusel vajab laudkatus hooldamisel ületõrvamist iga viie aasta tagant, kuna eelkõige päikesega kipub kaitsev tõrv ja puidu vaik lagunema ning puit jääbki kaitseta.

Korralikult tehtud katusele vesi Riistopi seletusel puidu vahele ei lähe, liiatigi voolab ju piisava kaldega katusel vesi ära. Samas aga ei sobi laudkate lamekatustele.

Iga-aastasel hooldamisel tuleb katus hoida eriti suurte puude all samblast ja prahist puhas, kuna need koguvad ja säilitavad puidule kahjulikku niiskust.

Tulemus sõltub eelkõige laua kvaliteedist.

Laud olgu äärmiselt kuiv ja väga kvaliteetne, sest arvestama peab, et puit satub nüüd äärmuslikesse tingimustesse. Seetõttu peaks laud olema oma omadustelt võrreldav terrassilauaga.

Samuti ei tohi sellel olla üldse sinet. Lisaks ei tohi lauad kuivamisel kõverduda ega väänduda.

Ma ei usu, et kuskilt puuhoovist lihtsalt võetud lauad laudkatuse materjaliks sobiks. Kuna tänapäevalt puhastatakse ning tükeldatakse ühest ja samast palgist kõik prussid ja lauad, ei saa loota ette juhtuvatele laudadele.

Seega sobivad vaid spetsialisti valitud teatud puidu kohast võetud lauad, mis kuivamisel ei kaardu ega kummu.

Tulemusena ongi tänapäeval laudkatus ikkagi eksklusiivkatus. Näiteks vanasti vahetati kirikutel laudkatuseid iga natukese aja tagant.

Ajapikku tekkinud kogemuste põhjal hakati eelistama veebruaris langetatud puitu, mille ristlõiget uuriti hoolega. Liiatigi tuleks eelistada, nagu aknaraamidegi puhul, lülipuitu. Seega laoplatsi laud ei sobi kohe üldse.

Laudkatusele ei ole erilist nõudlust, seetõttu tehaksegi seda väga vähe.

Ise paigaldasin viimati kaks katust paari aasta eest. Laudkatuse laua töötlemine iseenesest on imelihtne: lase läbi höövli ja tee soon sisse. Kuid raskeks muudab sellise katuse tegemise tõeliselt kvaliteetse materjali leidmine Eestist. Tihti on kohalik materjal kõver, lauad lõhki ja höövlitööstustes sisselastud sooned viltu või lausa servast maas.

Tüüpiline katuselaud on tolline ja keskmiselt kakssada millimeetrit lai. Katust saab ka teha servamata lauast, mis jääb isegi ilusam. Katuse hinna määrab tihti mitte ainult pidevalt kallinev puit, vaid eeskätt kvaliteetse materjali väljaotsimine. Ega alla 1000 krooni tihumeetri eest ei pääse.