Vene allveelaevad valmistuvad põhjapoolust hõivama

Loomulikult ei planeeri venelased selliseid ekspeditsioone lihtsalt sportlikust huvist. Globaalse soojenemise tulemiks on Põhja-Jäämere jääkatte õhenemine ning võimalik, et isegi kadumine järgnevate kümnendite jooksul. Merepõhjas võib aga venelaste arvates olla midagi, mida on võimalik rahaks teha. Seega on tegemist omamoodi võidujooksuga.

Venelaste uurimislaeva Akadeemik Fjodorovi aitab põhjapooluseni aatomjäälõhkuja. Seejärel lastakse allveelaevad vette. Allveelaevade ülesandeks on kõigepealt jõuda merepõhjani, seejärel koguda kivimeid ning lõpuks kinnitada merepõhja Venemaa lipp, et esitada sümboolselt nõue põhjapoolusele.

Põhja-Jäämere jääkatte all on varem korduvalt sõitnud nii USA kui ka Venemaa/Nõukogude Liidu allveelaevad, kuid ükski neist pole jõudnud põhjani, mis tavaliste, sõjalisel eesmärgil ehitatud allveelaevadega polegi võimalik, sest üle 4000 meetri sügavusele sukeldumiseks on vaja tohutule rõhule vastupidamiseks teistmoodi disaini ja tugevama ehitusega aluseid.

Rahvusvahelised seadused sätestavad, et riigid võivad nõuda endale majandusvööndiks maksimaalselt 200 meremiili laiuse riba maailmamerest alates nende rannikust. Põhja-Jäämere ääres on viis riiki (Norra, Taani (Gröönimaa), USA, Kanada ja Venemaa), kuid põhjapoolusele ei tohiks kellegil õigust olla. Siiski on venelased alaes 2001. aastast esitanud väiteid, et kuna põhjapooluse alune merepõhi on geoloogiliselt osa Euraasiast, siis peaks ta kuuluma Venemaale.

Viimane väide ei saa aga kuidagi paika pidada, sest mandrilava (geoloogiliselt osa mandrist, mis on mere poolt üle ujutatud) võib küll ulatuda mõnes kohas 400 meetri sügavusele, kuid mitte mingil juhul 4000 meetrini. Tõepoolest, geoloogiliselt ulatub Euraasia manner kaugele põhja ning mandri osaks on ka näiteks Franz Josephi maa, kuid põhjapoolus kindlasti mitte. Neli kilomeetrit on tavaliseks sügavuseks ookeanilise maakoorega ookeanipõhjale, millel pole aga mandriga midagi tegemist.