Suurtükkidega varblast kimbutamas. Vene, kes muu

Meie meeste kiituseks tuleb rõhutada, et nad on toonitatud korrektsusega vabastanud tänapäeva Erna-retked mis tahes poliitilistest allusioonidest. Side minevikuga on puhtformaalne. Sellegipoolest vallandas Kreml tänavu turmtule.

Möödunud nädalal tuli Vene Föderatsiooni välisministeeriumilt avaldus, mis seostas Erna-retke "Eesti võimude liiniga heroiseerida fašismi". Esmaspäeval lubas riigiduuma väliskomisjoni esimees Kossatšov kaevata Erna-retke peale Euroopa Nõukogusse. Teisipäeval teatas ülemkoja spiiker Mironov, et "vaevalt üllatab kedagi Eestis järjekordse profašistliku aktsiooni toimumine, kuna selle riigi võimud on juba ammu avalikult võtnud kasutusele natsismi ideoloogia ning järgivad vastavat poliitilist kurssi."

Aasta on 2007 ja suure naaberriigi juhtpoliitik - sealsete tipptegelaste hulgas hoopiski mitte ainuke - sajatab oma järjekordset sajatamist.

Sellepärast, et Eestis toimub paljudele huvipakkuv sõjamäng. Sellepärast, et Tallinnas paigutati sõdurikuju sõjaväekalmistule. Sellepärast, et meil ei mõnitata vanu mehi, kes kisti Teise maailmasõtta, vaid võimaldatakse neil nende jaoks olulistel päevadel kokku tulla ja oma rikutud noorust ning langenud kaaslasi vääriliselt mälestada.

Põhjendused on haledad. Kuid Moskvale piisavad, et kuulutada: eestlased on neofašistid, Eesti valitsus on avalikult kasutusele võtnud natsismi ideoloogia, meie ajaloolased istuvad hommikust õhtuni arvutite taga ja kirjutavad ajalugu ümber.

Muiata tahaks. Absurd on viidud viimse piirini. Maailma suurim riik tümitab oma kõige väiksemat naabrit. Põhjust pole, aga põhjus leitakse. Sääsest tehakse elevant. Suurtükiga tulistatakse varblast.

Samas teame väga hästi, et lokulöömine Erna ümber ei ole absurdi jõudmine viimsele piirile. Erna on lihtsalt üks episood nende lakkamatute süüdistuste, laimamiste ja valede pikas rea, mille eesmärk on….

Jah, mis on Moskva eesmärk? Küsime teisiti. Kas on olemas mõnd tegu, järeleandmist või nõustumist, mis - kui Eesti sellele läheks - vaigistaks Kremli praegusi võimumehi? Ma kahtlen. Liiga palju on meie nuhtlemises arutut lahmimist, irratsionaalset sõgedust. Säärases olukorras ei saa oodata, et teist poolt mõista püüdev vastutulelikkus või kaine pragmatismi suudaks esile kutsuda pöörde.