Militaarmaastikule viivad Kõrvemaal tankisillad

Mitmekülgne loodus ja kaunid vaated pakuvad elamuse nii jalgsi uitavatele ühepäevareisijatele kui ka pühendunud matkajaile, kes soovivad looduses veeta mitu päeva.

Matkarajad, rattateed, jõed, järved, nõmmed, oosid ja metsad on koondunud väikesele maa-alale ning muudetud huvilistele kergesti avastatavaks. Jalgratturitel on Põhja-Kõrvemaal võimalusi veelgi enam, teid ja radu suundub seal kõikvõimalikesse suundadesse - seeläbi jõuab ka näha palju rohkemat kui jalgsi.

Põhja-Kõrvemaale minekul on piiripunktideks tankisillad Soodla jõel. Sildadest edasi pääseb vaid jalgsi või jalgrattal, autoga reisijad saavad oma sõiduvahendid jätta sildade lähistel parkimisplatsidele.

Rongiga Põhja-Kõrvemaale suundujad jõuavad teha tiiru Põhja-Kõrvemaal ka ühe päevaga. Aegviidust jalgsi või rattal startides ootab männimetsades ees umbes viiekilomeetrine teekond, kuni jõutakse esimese tankisillani.

Aegviidule lähim tankisild on Koonukõrve ehk Soodla sild. Omaaegsest massiivsest rajatisest, mis pidi ka tanke kandma, pole palju järel. Silla suurust võib aimata jõepõhja rammitud sillapostide ulatuse järgi, vanadele postidele on praegu rajatud kitsas jalakäijate sild.

Kalarikas Soodla jõgi peidab endas muudki peale vee-elukate. Nõukogude lennuväe õppepommituse tulemusel vedeleb militaarkola lisaks maismaale ka jõepõhjas. Pole ime, kui sillalt pingsalt vette vaadates mõni mürsu- või miinikest silma hakkab.

Maastik tankisillast edasi tundub kohati pärinevat Tolkieni muinasloost. Hämarast metsaalusest välja astudes pimestab silmi päikeses särav mäekülg.

Teerada siugleb nõlvast üles. Künkaharjal peatudes ja tagasi kiigates avaneb vaade Soodla jõe orule ning metsadele, heinamaadele ja kunagistele taluasemetele.

Natuke aega metsa all kõndimist ning oletegi lageda kanarbikunõmme veerel. Kuni silmapiirini on vaid kõrbenud pruuni värvi sammal, vaheldudes aeg-ajalt üksikute liivaste laikude ja madalate kasesalukestega.

See on ala, mis põletati Nõukogude Liidu ajal pommitajate õppelaskmiste käigus taimestikust paljaks.

Tuli hävitas eluslooduse nii põhjalikult, et aastakümneid hiljemgi kasvavad nõmmel vaid üksikud kõrgemad taimed. Praeguseni näha olevad mürsulehtrid tunduvad kui maapinda käristatud sügavad armid.

Ka vedeleb nõmmel palju militaarkola. Kuuliaukudest rebestatud märklauad ning lilleõiena puruks lastud mürsukestad on jalutajale tavaliseks vaatepildiks. Õnneks ei kujuta need suurt ohtu - demineerijad on Põhja-Kõrvemaa enamasti läbi kamminud ning kägardunud metallikolakate teravate servadega võib endale viga teha vaid hooletusest.

Nõmmele lähim tankisild on Koersild. Ka see on ületatav vaid jalakäijatele või ratturitele, parkimisplatsilt sillani ning edasi nõmmele viib mõneminutine jalutusteekond.

Paljakspõlenud nõmme ületaval rajal kõndides kõrvetab päike pealage, eemalt paistev hämar metsaalune tekitab petliku illusiooni varjust ja jahedusest. Tegelikkuses on männimetsa all hullem - erinevalt lagedast nõmmemaastikust ei pääse sealsesse lämbesse kuumusesse tuuleiil rändureid jahutama.

Õnneks jõuab kiirelt esimeste järvekeste kaldale. Jussi järvistu veesilmad on kalarikkad ja mõnusate ujumiskohtadega. Piknikuplats ning ujumiskoht Väinjärve kaldal võimaldavad pikemalt puhata ja rännakust lõõgastuda, mitmepäevasel matkal olijad saavad seal ööbidagi.

Kaugemaks sihtmärgiks rändureile on Paukjärv. Suru rabast vaid luitega eraldatud järv on üheks populaarsemaks telkimiskohaks Põhja-Kõrvemaal. Sinna pääseb ka üle lähedal asuva Kaksiksilla nimelise tankisilla.

Järve ümbritsevatel luidetel lookleb matkarada koos vaatetorniga, matkaraja erinevad harud eemalduvad järve juurest Suru rabalegi. Muu hulgas läbib rada ka metsapõlengu piirkonda, kus praeguseks juba taimestik taas kasvama hakanud - ent söestunud puutüved jäävad veel aastakümneteks tule võimu meenutama.

Naabruses asuva Ümarikjärve ehk Konsulijärve ääres asus omal ajal Soome konsuli eluase, mille ta sai tänutäheks Eestile Vabadussõjas osutatud abi eest. Praegu on järve kallastel vaid betoonist punkritaoline rajatis, mille mitmekümne sentimeetri paksusest betoonkatusest on pommitamise käigus mürsk läbi tunginud.

Veel aastapäevad tagasi kõrgus Soodla jõe teisel kaldal Venemäel vaatetorn, mis meenutas tikkudest ehitist. Kahjuks tegid loodusjõud sellega oma töö.

Loodetavasti kõrgub seal peagi uus ja võimsam torn, et inimesed saaksid pilvepiirilt Põhja-Kõrvemaale pilgu heita. Seniks võib ligilähedast vaadet nautida lähedaselt künkatipult, mis küll ei küündi torni kunagise kõrguseni, ent võimaldab sellest hoolimata kauneid loodusvaateid.

Pikemate jalgsi- või jalgrattarännakute austajatele on meeleolukaim ja mitmekesiseim matk Aegviidust Paukjärve juurde. Seda nii muutuvate maastikutüüpide kui normaalse füüsilise koormuse pärast. Hea tahtmise korral läbib marsruudi ühe päevaga, rahulikult ja mõnuga võttes on tegu paraja kahepäevase matkaga.

Lühemate jalutuskäikude nautijatel on parem minna kohale autoga.

Tankisildadelt nõmmele ning järvede juurde viivad teekonnad on jõukohased ka noorematele ränduritele.

Fotod: Marko Kaldur