Suurpangad koonerdavad kõige enam

OMX Baltic−0,24%319,53
OMX Riga0,65%977,43
OMX Tallinn−0,19%2 228,58
OMX Vilnius−0,17%1 510,75
S&P 5000,68%7 826,87
DOW 300,46%51 505,84
Nasdaq 0,61%27 645,51
FTSE 1000,42%10 541,69
Nikkei 2251,05%70 683,98
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,18
EUR/RUB0,00%95,43

OMX Baltic−0,24%319,53
OMX Riga0,65%977,43
OMX Tallinn−0,19%2 228,58
OMX Vilnius−0,17%1 510,75
S&P 5000,68%7 826,87
DOW 300,46%51 505,84
Nasdaq 0,61%27 645,51
FTSE 1000,42%10 541,69
Nikkei 2251,05%70 683,98
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,18
EUR/RUB0,00%95,43

Eesti panganduse lipulaevad Hansapank ja SEB Eesti Ühispank maksavad hoiustajatele tunduvalt madalamat intressi kui nende väiksemad konkurendid, lastes inflatsioonil hammustada rahva säästudest suurima tüki.

Hoiustades aastaks 100 000 krooni, teenib Hansapanga klient 4200 krooni, mõne väiksema panga kunde aga 5000 krooni, kirjuta tänane Äripäev. Selle rahalise võidu sööb aga ära inflatsioon. Kui järgmisel aastal on inflatsiooniks prognoositud umbes 7%, kaotab Hansapanga klient ostujõus 3000 ja mõne pisema konkurendi klient 2000 krooni oma 100 000kroonisest hoiupõrsast.

"Hoius on samuti investeering, mis tähendab, et väiksesse panka investeerides võtab klient suurema riski ja selle eest makstakse talle ka kõrgemat intressi," põhjendas kääre hoiuseintresside vahel Hansapanga osakonnajuht Oksana Tolmatshova.

"Praegu polegi Eesti mõistes suurtel pankadel intresside tõstmiseks põhjust - miks maksta rohkem, kui praeguste intresside juures on hoiustajaid piisavalt," sõnas Nordea Panga kontorivõrgu juhataja Teet Parring. Tal oli kahju, et hoiustajad ei pööra intressidele kuigi palju tähelepanu ning isegi tublisti kõrgem intressimäär ei pane neid naljalt oma rahaga hiidude juurest väiksemasse panka kolima.

SEB Eesti Ühispanga jaepanganduse divisjoni juhi Riho Undi sõnul peavadki väiksemad pangad kompenseerima kõrgema hoiuseintressiga mõningast kasutamise ebamugavust. "Näiteks on suurpangad oluliselt rohkem investeerinud kasutusmugavusse alates internetipangast," põhjendas Unt. Ta lisas, et väiksemad pangad kompenseerivad kõrgema hoiuseintressiga ka oma kesisemat tuntust turul. "Selleks, et klient viiks oma raha uude ja vähem tuntud finantsasutusse, ongi vaja olulist rahalist motivaatorit,"rääkis Unt.

"Erinevalt suurtest pankadest on seni meie peamiseks krediidiressursiks olnud hoiustajate raha. Et turul aktiivne hoiusetoodete pakkuja olla, peame teadlikult intresside taset kõrgemal hoidma," selgitas Eesti Krediidipanga turundusjuht Priit Põiklik.

Ka Eesti Panga finantssektori poliitika osakonna juhataja Jaak Tõrs märkis, et suuremad pangad saavad tänu oma mastaabile välisturgudelt odavamalt raha ega pea kliente kõrgemate intressidega hoiustama meelitama. Keskmiselt 4% piiresse jääva intressiga hoiule võetud raha laenavad pangad välja oluliselt kallimalt, näiteks tarbimislaenude keskmine intress on juba ületanud 20 protsendi piiri.

Suurpangad koonerdavad kõige enam

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised