Kaunid mõisad Põhja-Eesti pärliks

Esimene silmapaistvam põhjaranniku mõisakompleks teel Tallinnast Narva on Kolga. Nagu paljud teisedki Eesti mõisad, koosneb Kolga kontrastidest. Park on korrastatud ja kõrvalhooned üles ehitatud, ent hiigelsuur peahoone on kehvemas seisus. Sammaste all peab jälgima, et kuskilt krohvitükk pähe ei langeks või jalg läbi ajahambast puretud põranda ei vajuks. Nukker on vaadata, kuidas ajahammas kunagist Eesti suurimat mõisa pureb - õnneks käivad sealgi taastamistööd. Samas peahoones leidub tagasihoidlik restoran, kus kõht mõnusalt täis süüa.

Lahemaa mõisakolmnurga tuntuim esindaja on Palmse. Renoveeritud mõis on Virumaa Muuseumide käsutuses, ka korraldatakse mõisas ja ümbruses vabaõhuüritusi.

Vähem tuntud, ent palju esinduslikum on Sagadi mõis. Suure õueala ja pargiga kompleks mõjub suurejoonelisema ning stiilsemana kui Palmse, mõisapark sobib romantilisteks jalutuskäikudeks. Peahoones asub RMK metsamuuseum, kompleksis tegutsevad lisaks restoran ja hotell.

Kalvi mõisale läheneja vaatevälja ilmub esmalt vaade kunagisele linnusele, millest säilinud teeäärsed varemed. Mõnesaja aasta eest paiknes ka mõis linnuse kohal, ent koliti hiljem mõnisada meetrit mere poole, pankranniku veerele. Eksklusiivse hotellina tuntuks saanud mõisa ümbrus on avatud kõigile huvilistele, kes tiikide ja purskkaevudega pargis jalutada soovivad.

Tuhmiks pärliks põhjaranniku mõisate kees on Aa. Kompleksi välimus jätab räsitud ja väsinud mulje hoolimata asjaolust, et seal on pea pidevalt elanikud sees olnud. Hooned on enam-vähem korras ning märgata võib endiste aegade hiilgust, ent puudub mõisale vajalik sära ja veetlus.

Saka mõis oli nõukogude piirivalve käsutuses, kes lahkudes jättis maha rüüstatud kompleksi. Hoolimata taastamistöödest pole peahoone veel korda saanud ning selle tühjad aknasilmad jälgivad mõisast möödujaid. Küll on mõisa abihoonetes koha leidnud stiilne mõisahotell. Mõisa lähedal taastatud piirivalvetorni tipul asuvalt vaateplatvormilt avaneb kaunis vaade.