• OMX Baltic0,08%319,07
  • OMX Riga0,28%980,42
  • OMX Tallinn0,19%2 232,88
  • OMX Vilnius−0,31%1 504,85
  • S&P 5000,59%7 811,54
  • DOW 300,83%51 654,95
  • Nasdaq 0,64%27 366,17
  • FTSE 1001,06%10 552,05
  • Nikkei 225−0,02%69 030,92
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,44
  • OMX Baltic0,08%319,07
  • OMX Riga0,28%980,42
  • OMX Tallinn0,19%2 232,88
  • OMX Vilnius−0,31%1 504,85
  • S&P 5000,59%7 811,54
  • DOW 300,83%51 654,95
  • Nasdaq 0,64%27 366,17
  • FTSE 1001,06%10 552,05
  • Nikkei 225−0,02%69 030,92
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,44
SEB makroanalüütik Hardo Pajula kirjutab tänases Eesti Päevalehes valuutakomitee kahest näost, töötuse ja palgakasvu seostest ning inflatsioonist.
1958. aastal avaldas majandusteadlane Alban William Phillips artikli “Töötuse ja nominaalpalkade kasvu vaheline sõltuvus Ühendkuningriigis 1861–1957”, ütleb Pajula.
Phillips tõi välja töötuse ja inflatsiooni vahelise negatiivse sõltuvuse. Mida kõrgem oli inflatsioon, seda madalam oli riigis töötus. Autori nime järgi tõmmatud joont hakati kutsuma Phillipsi kõveraks.
Leitud sõltuvus viitas valitsuse võimele suunata oma eelarve- ja rahapoliitilikaga inflatsiooni ning töötuse valijaskonna soovitud punkti. Möödunud sajandi kuuekümnendatel see nii oligi.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele