• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−0,94%40 108,65
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,24
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−0,94%40 108,65
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,24
  • 26.11.07, 14:54
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Pajula: umbusaldus Baltikumi suhtes kasvab

SEB Eesti Ühispanga ökonomist Hardo Pajula ütles, et üldine riskivaenulikkus tõstab kapitali hinda ääremaadel.
„Üldine riskivaenulikkus tõstab kapitali hinda ääremaadel,“ rääkis Pajula. “Kuigi lähiajaloo kogemuse taustal arenenud riikide ja tärkavate turgude intressivahe on endiselt väga madal, on see viimase kuu jooksul kasvanud siiski üle 100 baaspunkti võrra,” ütles ta.
Pajula ütles, et umbusaldus Baltikumi suhtes kasvab. Rootsi Riksbank on öelnud, et madala riskivaenulikkusega aastad kergitasid kahe peamise Baltikumi kapitali eksportiva panga aktsiate hindu.
„Euro ja rahvusvaluuta intressivahe tuleb tagasi. Pärast Leedu eurotsooniga ühinemise avalduse tagasilükkamist antakse endale üha enam aru, et Baltikumis euro veel ei käibi. Suurenenud riskivaenulikkuse taustal tähendab see paratamatult kodumaise intressitaseme tõusu,“ rääkis Pajula. „Päris selgelt on riskivaenulikkus kasvanud,“ lisas ta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Krediidikriis on süvendanud pankadevahelist usaldamatust. „Viimastel aastatel on lühiajaliste intresside erinevused suunanud rahavoogusid madalate intressidega riikidest kõrgete intressidega riikidesse. Krediidikriis on toonud siin märgatava muutuse ning madalate intressidega valuutad (jeen, Šveitsi frank) on tugevnenud,“ rääkis Hardo Pajula.
„See intressibuum, mis toimus Eestis, on võrreldes 2005. aastal maailmas toimunuga kaduvväike,“ märkis Pajula.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 16 p 5 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele