• OMX Baltic0,08%319,07
  • OMX Riga0,28%980,42
  • OMX Tallinn0,19%2 232,88
  • OMX Vilnius−0,31%1 504,85
  • S&P 5000,59%7 811,54
  • DOW 300,83%51 654,95
  • Nasdaq 0,64%27 366,17
  • FTSE 1001,06%10 552,05
  • Nikkei 225−0,02%69 030,92
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,42
  • OMX Baltic0,08%319,07
  • OMX Riga0,28%980,42
  • OMX Tallinn0,19%2 232,88
  • OMX Vilnius−0,31%1 504,85
  • S&P 5000,59%7 811,54
  • DOW 300,83%51 654,95
  • Nasdaq 0,64%27 366,17
  • FTSE 1001,06%10 552,05
  • Nikkei 225−0,02%69 030,92
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,42
Novaator jätkab New Scientisti erinevaid surmaviise käsitleva ülevaate vahendamist. Eelmise kuue osaga tutvumiseks alusta siit: Mis tunne on surra? I - uppumine
Kahtlemata üks kiiremaid viise surra. Tappev kiirus on umbes 200 kilomeetrit tunnis, selle saavutab, kui hüpata alla vähemalt 145 meetri kõrguselt. Saksamaal Hamburgis tehtud uuring näitas, et kolmveerand ohvritest surid maapinnale jõudmise hetkest alates mõne sekundi kuni mõne minuti jooksul.
Surma põhjus siiski varieerub. See sõltub näiteks sellest, kuhu kukutakse ning milline oli kukkuja asend. Kui inimene kukub pea peale, siis enamasti ta enam elusalt haiglasse ei jõua. See kehtib nii väiksemate (kuni kümnemeetriste) kui ka suuremate (üle 25-meetriste) kukkumiste puhul.
San Fransisco Kuldvärava sillalt (75 meetrit kõrge) 1981. aastal tehtud enesetapukatsete analüüs näitas, et surma põhjuseid oli mitmeid – kopsuvigastused, õhkrind, südame lõhkemine või suurte veresoonte kahjustused või kopsu tunginud ribid.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele